Millised märgid viitavad sellele, et täiskasvanud lapsel puudub huvi oma vanema vastu?

 Kas sina oled mõtelnud selle peale, miks sinu laps sinu vastu nii vähe huvi tunneb? Siin on välja toodud märgid, mis viitavad la...

 Kas sina oled mõtelnud selle peale, miks sinu laps sinu vastu nii vähe huvi tunneb? Siin on välja toodud märgid, mis viitavad lapsele, kellel lihtsalt pole huvi selle vastu, kuidas nende vanemal läheb. 

Kui laps läheb kas siis edasi õppima või oma elu peale, tekib loomulikult emotsionaalne distants. Lapsevanema jaoks on see üsna valus etapp, millega ta peab harjuma. Mõned lapsed katsuvad siiski hoida ühendust nii hästi kui võimalik, nad helistavad või tulevad läbi, et vaadata, kuidas vanemal läheb ning võtavad aega, et olla nendega koos. Teised jälle ei tunne üldse enam huvi selle vastu, kuidas vanemal läheb või võtavad ühendust üksnes siis, kui neil midagi vaja on. 

Ükski lapsevanem ei taha olla oma lapse jaoks üksnes abivahend. Sellisel puhul on loomulik, et lapsevanem tunneb oma südames kibestumust ja pettumust. Millised märgid viitavad aga sellele, et täiskasvanud lapsel puudub huvi oma vanema vastu? 

 

Ta ei helista kunagi tagasi ega vasta sõnumitele

Kui täiskasvanud laps ei võta enam telefoni vastu ega vasta sõnumitele, on see selge märk, et see teda lihtsalt ei huvita. Ei saa ju olla, et inimesel kunagi ei ole aega vastata, pigem on see selge märk, et vanemal ei ole tema elus enam nii tähtis koht. Kui aga laps kunagi ei kõhkle vanemale helistamast kohe, kui tal endal midagi vaja on, olles eelnevalt ignoreerinud ja jätnud vastamata vanema sõnumitele ja kõnedele, on see märk, et ta on rohkem oma isiklike huvide peal väljas. 

Ta ei tunne huvi selle vastu, kuidas vanemal läheb

Teda ei huvita lapsevanema heaolu. Ta ei tunne huvi, kuidas vanemal läheb. Sellest hoolimata ootab ta, et vanem teda aitaks ning seda hoolimata vanema füüsilisest vormist. Näiteks eakamatel inimestel ei ole enam seda jõudu, mis varem, täiskasvanud lapse aga sellega ei arvesta. Vanem võib armastusest oma lapse vastu teha rohkem, kui ta peaks ent lõpuks on ta ise see, kes kannatama peab. Täiskasvanud laps end selle tõttu aga süüdi ei tunne. Ta eeldab, et tema vanem tahabki end kasulikuna tunda ja seega tema nõudmised aina kasvavad aja jooksul. 

 

 

Ta ei näita kunagi oma tänu välja

Selline laps arvabki, et teised kõik peabki talle kuuluma. Ta leiabki, et vanem peabki tema eest hoolitsema ja tagama selle, et tal millestki puudust ei tule, sest see on elementaarne tema jaoks. Ta ise aga isegi ei hinda seda, mida vanemad tema heaks teevad. Vanemate jaoks on selline tänamatus väga raske ent mitte ainult vanemate, vaid ka laste jaoks, kes ei oskagi millegi üle rõõmu tunda.