"Tere! Mõtlesin, et panen oma loo ka kirja. Võib-olla aitab see kedagi. Mina isiklikult oleksin tahtnud midagi sel...
.png)
"Tere! Mõtlesin, et panen oma loo ka kirja. Võib-olla aitab see kedagi. Mina isiklikult oleksin tahtnud midagi sellist lugeda kolm aastat tagasi, kui mees mind pettis.
Niisiis 3 aastat tagasi tunnistas mees mulle üles (me olime selleks ajaks koos olnud juba 7 aastat), et ta pettis mind ühe töökaaslasega. Ma teadsin küll seda kolleegi, noor ja ilus neiu. Sel ajal oli meil kahe aastane poeg. Otse loomulikult purunes minu maailm sel hetkel kildudeks, sest ma isegi ei aimanud, et midagi sellist võis olla. Jah, ma märkasin, et ta mõnikord käitus imelikult ja hoidis nagu eemale natuke, ta läks pisikestest asjadest närvi täiesti niisama, meil oli raske suhelda, aga samas kogu aeg raius, et kõik on korras ja tema poolt pole mingit probleemi. Ma isegi ei mõelnud, et tal võiks keegi teine olla.
Nende suhe olla kestnud 15 kuud. Ta käitus minu suhtes ikka väga alatult, pidevad koosolekud ja koolitused Eesti teises otsas, samal ajal kui meie laps oli haige. Siis ta oli selle neiuga koos käinud suusatamas isegi ehkki mulle valetas, et tööasjade pärast peab nädala Norras olema. Selgus isegi, et kui mind kodus ei olnud, tõi ta selle naise meie koju.
On ju karm? Veel raskem oli seda kõike alla neelata ja selle teadmisega elada. Ma nutsin ikka mitu peatäit ja kaotasin vähemalt 10 kilo. Elutahe kadus ära. Otse loomulikult me tülitsesime nii, et maa oli must. Enne lapse sündi olime me kogu aeg koos, täiesti lahutamatud. Ma poleks iialgi uskunud, et ta mulle midagi sellist teeb.
Ta jättis selle neiu maha. Ütles talle, et ta ei armasta teda ikkagi ega taha temaga enam edaspidi suhelda. Ta hoolitses selle eest, et nad enam ei kohtuks järgmistel kuudel. Nad ei töötanud samas majas ja ta ise andis avalduse, et ta mujale üle viidaks.
Sellest ajast käitus ta nagu eeskujulik mees kodus. Vabandas, kuulas mind, lohutas ja toetas. Ta ütles, et ta on alati ainult mind armastanud, et ta komistas ainult ühe korra, et alguses see tundus tore ja lõbus selle teisega ja pärast ei saanud ta enam sellest naisest lihtsalt lahti, sest too rippus tal kaelas. Peale seda läkski ta omal algatusel psühholoogi juurde. Tema sõnul oli lapse sünd see, mis tekitas temas mingit paanilist hirmu. Ta tahtis põgeneda, sest laps olla võtnud liiga palju ruumi ja minul ei olnud tema jaoks enam nii palju aega. Tema aga ei tahtnud oma endisest elust loobuda. Klassikaline näide.
Mina aga pidin oma pojale näkku vaatama. Ma ei läinud kohe mehe juurest minema ja jätsin endale mõtlemisaega. Et vaatab kuidas läheb. See oli ikka väga raske periood, aga mees tõesti pingutas kõigest väest. Ma tahtsin kõike teada viimase üksikasjani ikka ja jälle. Ma muudkui küsitlesin teda hommikust õhtuni sellel ajal. Siis me kolisime teise linna, kui ta sai teise kohta tööle. Ma ei jätnud teda maha, sest ma tundsin, et ma ei ole päris ükskõikne hoolimata kõigest, mida ta mulle tegi.
Mul läks terve aasta, et see kõik alla neelata, mis ta oli mulle teinud ja sellega harjuda. Tänaseks on sellest kolm aastat möödas. Ma tahangi öelda, et tegelikult on võimalik andeks anda. Ma võin isegi öelda, et ma mõistan praegu oma meest natuke.
Me oleme õnnelikud. Isegi väga õnnelikud. Meil on juba teine laps. Ma sain lõpuks aru, et see petmine saigi alguse sellest, et meie vahel oli probleem. Ja kui me peaksimegi tulevikus lahku minema, siis kindlasti mitte selle loo pärast.
Seega jah, mõnikord suhe ei lõppe petmisega. Inimesed on võimelised andeks andma palju ehkki mõnel teisel hetkel tundub see võimatu.
Mina soovin jõudu ja julgust kõikidele, kes on hetkel samas olukorras ja
minu nõuanne on, et andeks anda võib ainult siis, kui see suhe on seda
väärt. Ärge jääge eluks ajaks põdema seda, mida keegi selja taga tegi, sest
probleem ei ole tegelikult selles."
Kommentaare ei ole