"Söö taldrik tühjaks! ", "Mis sa oled nii tundlik!", "Poisid ei nuta! ", Kas sa oled memmekas?"...
"Söö taldrik tühjaks! ", "Mis sa oled nii tundlik!", "Poisid ei nuta! ", Kas sa oled memmekas?"... On lauseid, mida tänapäeva lapsevanemad enam kasutada ei tohiks.
Nii nagu tehnoloogia areneb edasi, on ajaga muutunud ka lastekasvatus ning seda eriti viimastel aastatel. Laused, mida vanasti tihti kasutati arvates, et mis see lapsele teeb, on tänapäeval paljuski kasutuselt kadunud. Inimesed on hakanud rohkem arvestama laste tunnetega. Kuidas siis ei tohiks tänapäeva lapsevanem oma lapsega rääkida?
"Mis sa kardad, ega sa nännipunn ei ole!"
Vanasti ei tuntud huvi selle vastu, mida laps tunneb. Emotsioone eirati. Tänapäeval oleme me õppinud kuulama lapse tundeid ja hirme. Ärevus, mida laps võib tunda, tekitab temas hirmu. See hirm tundub talle tõeline ja on selleks, et teda kaitsta. Selle asemel, et last noomida, tuleks ta maha rahustada ja aidata tal oma hirmudest üle saada ilma neid eiramata.
"Mis sa oled nii tundlik! Lõpeta see pillimine!"
Võib-olla oled ka sina seda lauset oma lapsepõlves kuulnud. Lapsele aga ei tohiks nii öelda, sest see õpetab talle, et tal ei ole õigus tunda seda, mida ta tunneb. Tal ei ole õigus olla tundlik.
"Söö oma taldrik tühjaks!"
Toitumisspetsialistid on tänapäeval ühel meelel selles, et last ei tohi
sundida taldrikut tühjaks sööma, sest see võib tekitada halbu
toitumisharjumusi. Lapsevanem peab serveerima lapsele nii palju, kui laps
ära süüa jaksab ja laskma lapsel vajaduse korral juurde tõsta. Kindlasti ei
tohiks ka sundida last sööma midagi, mis talle ei maitse.
Kommentaare ei ole