Millistel põhjustel võib üks partneritest hakata petmise peale mõtlema, kui suhe kaaslasega on hea ja normaalne?

Petmist tuleb ette ka täiesti normaalsetes suhetes. Millised on aga põhjused, mis ajendavad üht partneritest minema vaheldust otsim...

Petmist tuleb ette ka täiesti normaalsetes suhetes. Millised on aga põhjused, mis ajendavad üht partneritest minema vaheldust otsima?

 

See ongi ilmselt üks kõige arusaamatum asi, kui inimene, kes on õnnelik, kes armastab oma kaaslast, hakkab teda korraga petma. Ikka arvatakse ju, et petetakse siis, kui midagi on puudu, näiteks siis, kui omavahelist kirge enam ei ole, kui tekivad suhtlemisprobleemid või kui kogu aeg tülitsetakse. Tegelikkuses aga on nii, et alati ei ole rahulolematus selleks põhjuseks, miks inimene läheb mujale vaatama, vaid pigem on need põhjused palju keerulisemad ja emotsionaalsemad. On inimesi, kes petavad oma partnerit ja seda hoolimata sellest, et nad on õnnelikud ja rahul oma paarisuhtega. Paljudel on sellest raske aru saada, sest ikka arvatakse, et õnnelik ja rahulolev inimene ei lähe ju mujalt otsima seda, mis tal olemas on. 

 

 

Põhjused polegi nii üllatavad

Mõni inimene petab oma kaaslast hoolimata armastusest, mida ta tema vastu tunneb. Paarisuhe on tema jaoks väga tähtis ja oluline ent ometi ei suuda ta kiusatusele vastu panna. See vastuolulisus võib olla segadust tekitav nii selle jaoks, keda petetakse, kui selle jaoks, kes petab. Aga miks ta siis nii teeb? Mis teda ajendab või sunnib oma partnerit petma? Mõnikord vastuseid ei olegi. Ent tavaliselt on ajendavaks jõuks kolm põhjust. 

 

Uudsuse janu

Romantiline armastus on see, mis paneb aju tootma õnnehormooni dopamiini, mis omakorda tekitab heaolu ja naudingu tunnet. Iga suhte alguses on see süsteem aktiivne. Iga pilk, iga puudutus ja iga jutuajamine tekitab nagu väikese elektrilaengu ajus. Ent aja jooksul see hakkab selline alguse vaim vaibuma ja asendub igapäevase elu rutiini ja üksluisusega. See võib olla ka põhjuseks, miks mõned inimesed tahavad kogeda taas samu suhte alguse joovastusehooge mõne teise inimesega, mitte armastuse, vaid põnevuse pärast. Nad ei taha teist suhet, vaid panna aju taas tootma õnnehormooni. Teaduslikud uuringud on välja selgitanud, et suhte alguses toodab aju palju dopamiini, pikemaajalises suhtes aga rohkem oksütotsiini ja vasopressiini, tegemist on hormoonidega, mis tekitavad olemasolevas suhtes kindluse- ja usaldusetunde. 

 

 

Inimene kardab tõsist suhet

Mõni petab jälle sellepärast, et ta ei taha liiga lähedast suhet. See on täiesti paradoksaalne, sest tavaliselt petetakse siis, kui omavaheline suhe on hääbunud ja mingit ühendust enam ei ole. Ent kui inimene ei ole harjunud end siduma, võib emotsionaalne lähedus mõjuda talle lämmatavalt, tekitada temas hirmu kaotada oma iseseisvus ning sõltuda lõpuks liiga palju teisest. On inimesi, kes pole kunagi näinud oma elus normaalset suhet, ei oma lapsepõlves ega täiskasvanueas, nemad kardavad kõige rohkem end siduda teisega. Need, kes on  kasvanud keskkonnas, kus armastust ei olnud või kui, siis väga vähe, on elanud teadmises, et armastus ja lähedus teevad varem või hiljem haiget. Järelikult ei hakkagi nad investeerima emotsionaalselt mitte ühessegi suhtesse ja truudusetus on sellisel puhul ainus võimalus hoida oma emotsioone kontrolli all. 

 

 

Indentiteedikriis

Pikaajaline suhe tähendab rutiini ja üksluisust, milla ajal inimeste identiteet muutub ja prioriteedid kaovad. Kui mõnikord muudab see inimesi omavahel lähedasemaks, siis võib see põhjustada identiteedikriisi, eriti nende juures, kelle jaoks enesekindlus on seotud sõltumatu vaimuga. Kui me elame kellegagi koos, on teise inimese elu natukene ka meie elu ja vastupidi. Mõnede inimeste jaoks võib see olla raske ja isegi talumatu. Nad võivad hakata mõtlema, et mis siis nende endi elust sai? Mis sai nende kunagistest unistustest ja soovidest? Kas nad elavad ikka oma elu või kellegi teise elu? Aja möödudes võib neil tekkida tunne, et nad on kaotanud iseenda, nad ei ole enam need, kes nad olid varem, kui nad olid muretud vallalised, kelle ainus soov oli avastada maailma. Nad võivad hakata mõtlema, et on rohkem partnerid, kui eraldiseisvad indiviidid, see aga tekitab tunde, et elus ei juhtugi enam midagi ja kogu nende elu on seisma jäänud.