Mida sa peaksid vastama inimesele, kes teisi õpetama kipub

 Neil inimestel on oma kindel arvamus kõige kohta olemas ning nad ei oota hetkegi, et seda teistele kuuldavaks teha. Kuidas selli...

 Neil inimestel on oma kindel arvamus kõige kohta olemas ning nad ei oota hetkegi, et seda teistele kuuldavaks teha. Kuidas sellise inimesega suhelda, kes kõigile kõike nina alla hõõruma kipub? Psühhoterapeut annab siinkohal nõu. 

Sellistel inimestel, kes teisi õpetama kipuvad, ei ole kõigil samad motiivid. Mõned tahavad lihtsalt silma paista, teised teisi ümber veenda. Esimesed tahavad hästi targad välja näha ja tõmmata teiste pilke ja imestust enda peale, otsides võimalusi, kuidas oma teadmistega teisi niiöelda pimestada. Nad võivad tundide kaupa tarkuseteri puistada, surudes teistele peaaegu jõuga oma arvamust ja teadmisi peale. Nad räägivad. Ent samas jääb jutu mõte sageli selgusetuks. 

Teise kategooriasse kuuluvad need, kes tahavad oma tõde teistele kuulutada. Nad on midagi lugenud, millest nad on vaimustusse sattunud või midagi ise läbi elanud ja leiavad, et nüüd on nad kõige targemad. Nad on veendunud, et just nemad on tões ja hakkavad ka teisi ümber veenma selles, et teised eksivad ega tea midagi. Nad elavad oma isiklike väärtushinnangute järgi, mille nad ise on endale seadnud, nad teevad oma tööd ihu ja hingega ja jagavad oma teadmisi suure entusiasmiga ka teistele. Need on inimesed, kes elavad oma ideoloogiate järgi, kellel on kindel poliitiline, religioosne ja majanduslik seisukoht. Ka vandenõuteoorikud kipuvad teisi õpetama. 

 

Nad kasutavad meie aega ja tähelepanu ilma, et keegi oleks neile selleks luba andnud

Nad on väsitavad ja kurnavad. Nad on alati valmis selgitama, miks teised eksivad. Nad kasutavad meie aega ja tähelepanu ilma, et oleksid selleks luba küsinud. Inimene tunneb end sellistega nagu oleks teda lõksu püütud. Ebameeldivat tunnet tekitavad nad ka sellega, kui nad üritavad selgeks teha, kui targad on nemad ja kui rumalad on kõik ülejäänud. 

Kuna nad vaatavad meie peale ülevalt alla, olemegi me selle tõttu madalamale positsioonile asetsetud. Oma egoismiga riivavad nad meie ego. See ongi põhjuseks, miks nii paljud tunnevad mässumeelt ning soovivad oma seisukoha selgeks teha. Nemad aga üritavad meile selgeks teha, et see, mida me mõtleme ja tunneme on vale. Mida siis selliste inimestega peale hakata? 

 

Kuidas neile vastata? 

Kõigepealt tuleks järele mõtelda. Selliseid inimesi on palju meie ümber, sinna ei saa midagi parata. Ent sa ei pea laskma endale muljet avaldada. Sa ei pea tema õpetusi kuulda võtma. Sa võid lihtsalt kaasa noogutada viisakusest, eriti juhul, kui tegemist on vanema lähedase inimesega. Lase tal rääkida ennast tühjaks. Samuti võid sa ära minna, kasutades selleks mingit hädavalet. Ära hakka oma energiat raiskama sellega, et katsud neid ümber veenda. Teine võimalus on, kui sa katsud tema väljendeid natuke muuta, öeldes : "Sinu arvates peaks siis...", "Sa mõtled et...". Nii ei pea sa leppima sellega, mis ta ütleb, vaid kuulad ta lihtsalt ära. Muidugi võid sa ka talle otse öelda, et sulle see jutuajamine ei meeldi. Aga katsu seejuures jääda võimalikult rahulikuks. 

 

Kuidas neid mõista? 

Sellise inimesega koos elada on väga raske, sest nad suruvad oma mõtteviisi ja arvamust teistele peale. Ent neil on ka omad nõrgad küljed. Kõigepealt on nad enamuse aja suure pinge all, sest nad otsivad ainult esimest võimalust, et oma veendumustest rääkida ja selle tõttu on nad stressis. Nad tunnevad end ka üksi, sest neil on tunne, et teised ei saa nende vaatenurgast aru ega mõista neid. Lõppude lõpuks võib selline inimene olla ka nartsissistliku isiksusehäirega. 

Vajadus teiste heakskiidu järele on sageli märk madalast enesehinnangust või enesekindluse puudusest. Võib-olla otsivad nad võimalust särada sellepärast, et nad ei oska ise ennast väärtustada? Või katsuvad nad teisi ümber veenda, sest nad ise kahtlevad samuti? Psühhoteraapia aitaks selles valgust tuua. Selle asemel, et teisi õpetama kippuda, võiksid nad olla iseenda vastu paremad.