Lugeja lugu : "Mees läks ära peale 30-aastast abielu!"

       "Olen oma mehega koos olnud juba aastast 1991. Abiellusime 1993 aastal. Olen 49 aastane naine. Meil on olnud väg...

 

 

 

 "Olen oma mehega koos olnud juba aastast 1991. Abiellusime 1993 aastal. Olen 49 aastane naine. Meil on olnud väga õnnelikke aegu kui ka mõõna perioode, aga kokkuvõttes oleme ikka olnud õnnelikud. 

2020. aasta augustis oli mehel tööreisi ajal üks suhe teise naisega. Ta pettis mind. Ent ta vandus nuttes, et mina olen tema elu armastus, et ta ei taha kedagi teist peale mind, tal on nii häbi, tahab ennast ära tappa jne. Ma ei tahtnud, et ta ära läheb, andsin andeks. 

2023. aasta 9. aprillis avastasin ma, et ta petab mind jälle teiste naistega. Seekord olin mina see, kes pakkis asjad. Läksin kodust minema. 

Sama aasta augustis ta anus, et ma tuleksin tagasi, et meie suhe on kõige tähtsam, et ta lõpetab kõik rumalused. 

 

 

Kolm päeva peale seda, kui ma olin tagasi jõudnud, saatis ta sõnumi, et tahab lahutust. Nädal hiljem ütles, et ta uus armuke kolib meie koju. Ma langesin sellest päris sügavasse depressiooni. Ma oleksin tahtnud teda vihata, et ennast paremini tunda, aga ma ei suutnud, ta oli mulle nii kallis, ta on mu laste isa ikkagi. Ma olen nii üksi, lapsed on juba suured, neil on oma elu. Pere on mulle selja keeranud. Psühhiaater ütles, et mul on uusi sõpru vaja. Ma otsin tööd praegu. Ma olen mõne mehega ka suhelnud, aga nad on kõik ühe asja peal väljas. 

 

 

Ma ei ole valmis praegu. Vajan väga teie nõu. Mehe sugulased kõik suhtlevad selle uue naisega, mind pole enam olemas. Nemad elavad rahulikult edasi. Ma olen täiesti läbi. Ma katsun laste pärast vastu pidada. Nüüd ma elan jälle üksi. Ma ei tohi oma endise kodu lähedale ka minna. Ma ei ole sinna oodatud, nii tehti mulle selgeks. Praegu ma elan korteris, mis meil oli ja mille me tavaliselt välja üürimiseks. Õnneks üüriline oli just ära läinud nii, et pind oli vaba. Mis nüüd edasi saab? Ma tunnen ennast nii üksi!"