Kas sa tead, miks mõned inimesed on teiste suhtes üleolevad?

 Mõnikord juhtub, et sa ei saa ühe või teisega läbi, teil ei ole lihtsal omavahel klappi. See on täiesti normaalne ja selles ei ole...

 Mõnikord juhtub, et sa ei saa ühe või teisega läbi, teil ei ole lihtsal omavahel klappi. See on täiesti normaalne ja selles ei ole midagi imelikku. Kui aga teine inimene suhtub sinusse põlgusega, on lugu teine. Kust tuleb üldse selline suhtumine vaadata kellegi peale ülevalt alla ja tunda põlgust oma ligimese suhtes? 

 

Mõned inimesed kohe ei saa omavahel läbi. Kas siis pole neil midagi ühist või on neil liiga erinevad isiksused või siis on mõlemad liiga tagasihoidlikud. Teinekord jälle tekib probleem siis, kui üks inimene on teise suhtes üleolev ja põlglik. 

Üleolev ja põlglik hoiak teise inimese suhtes tähendab seda, et inimene ignoreerib sind täielikult, teeb nagu sind ei oleks või on sinu suhtes täiesti ükskõikne. Põlgust saab väljendada läbi ükskõiksuse, eiramise ja tihti ka läbi lugupidamatuse. Inimene, kes sinusse põlglikult suhtub katkestab näiteks su jutu, tõstab silmad taeva poole ohates, kui sa midagi ütled, ei kutsu sind vestlusest osa võtma või jätab meelega välja, naeruvääristab sind, ei kuula sind selleks, et näidata, et sa teda ei huvita või siis teeb lihtsalt nii nagu sind poleks üldse olemas. Ilmselt oled sa temaga koos olles juba tundnud seda tunnet nagu ei tahaks ta, et sa oleksid seal, et sa ei ole mitte keegi ja sinu isikul pole mingit tähtsust. Aga miks inimesed nii teevad? 

 

Madal enesehinnang

Kui osad inimesed suhtuvad teistesse üleolevalt ja põlgusega, siis võib-olla on see sellepärast nii, et neil on enesehinnanguga probleeme. Sotsiaalpsühholoog Roberta A. Schriber ja tema kolleegid avastasid oma 2017. aasta uurimistöö seose üleoleva käitumise ning madala enesehinnangu vahel. Ehkki esmapilgul võib see tunduda üsna üllatab, siis on eelsoodumus just neil inimestel teiste vastu üleolevat suhtumist välja näidata, kellel on endil enesehinnanguga probleeme. Üleolev suhtumine on seotud ka kadeduse, tagasihoitud viha ja kõrkusega. Teiste vastu põlgust tundev inimene tunneb end teistest paremana. Samal ajal leidsid psühholoogid ka, et tegelikult on selline inimene ka iseenda vastu halb, kannatades emotsionaalse nõrkuse käes, mille tõttu tal on ka madal enesehinnang. 

 

Nartsissist

Lisaks madalale enesehinnangule võib põlglik suhtumine olla seotud ka nartsissistliku isiksusehäirega. Nartsissist tunneb end teistest paremana ja tähtsamana ning vajab teiste imetlust. Üldiselt on nartsissistil madal enesehinnang, mille tõttu ta võtab igasugust kriitikat väga isiklikult. Teda on aga raske ära tunda, sest ta varjab oma tõelist loomust maski taha, näidates teistele ennast enesekindla ja toreda inimesena. Nartsissist kasutab passiiv-agressiivset suhtlemisviisi, et teistele nende kohta kätte näidata. 

Inimesed, kes teistesse põlglikult suhtuvad, on tegelikult endast väga heal arvamusel. Ka kadedus mängib suurt rolli.