Teaduslikult tõestatud, et head bakterid aitavad depressiooni vastu

          foto : unsplash / Alex Ivashenko Kui suur on meie ...

 

 

 

 

 

foto : unsplash / Alex Ivashenko

Kui suur on meie soolestiku mikrobioota mõju vaimsele tervisele? Viimased uuringud näitavad, et probiootikumid tugevdavada antidepressantide toimet ning leevendada depressiooni. 

Soolestiku mikrobiootal (või sooleflooral) on oluline roll meie tervise, sealhulgas ka vaimse tervise üle. Mikrobioota ja selle tuhanded mikroorganismid peavad isegi ajuga palju tihedamat suhtlust, kui me seda arvatagi võime. Värsked uuringud on aga tõestanud, et mikrobioota tasakaalutus on otseselt seotud meeleolu kõikumisega. Sellisele avastusele tulid prantsuse teadlased, kes tahtsid välja selgitada võimalikku seostsoolestiku mikrobioota ja fluoksetiini tõhususe vahel (fluoksetiin on molekul, mida kasutatakse depressiooni raviks antidepressantide koostisainena). Uuringud näitasid, et mõningate probiootikumide tarbimine aitab alandada ärevushäirete ja depressiooni sümptomeid haigete juures. Probiootikumide näol on siis tegemist elusate mikroorganismidega, mis toetavad organismi normaalset funktsioneerimist. Tegemist on heade bakteritega  : bifidobakterid, laktobakterid, laktokokid jne. 

 

 

Bale ülikooli poolt läbi viidud uurimistöö, mille tulemused avaldati väljaandes Translational Psychiatry, kinnitab seda hüpoteesi, mille kohaselt probiootikumid võivad toetada ja parandada antidepressantide toimet. Tavaliselt on depressiooni all kannatatavatel inimestel keskmiselt rohkem soolestiku- ja seedeprobleeme. Soolestiku bakterid mõjutavad närvisüsteemi. Kui selline soolefloora siirdada üle hiirtele, põhjustaks see ka närilistel depressiooni sümptomeid. 

See panigi teadlasi kahtlustama, et soolestiku bakteritel on suur ja oluline roll depressiooni sümptomite juures. Teadlased uurisid probiootikumide toimet depressiooni all kannatavate inimeste juures, kes viibisid haiglaravil Bale ülikooli haigla kliinikus. 31 päeva jooksul manustati patsientidele probiootikume (21 patsienti) ja platseebot (26 patsienti), lisaks antidepressantide ravile. Patsiendid ei olnud teadlikud sellest, mida neile manustati uurimistöö jooksul. Selle järel tehtud analüüsid näitasid, et antidepressantide ravi alandas küll depressiooni sümptomeid aga tulemused olid veelgi paremad nende patsientide juures, kes olid saanud lisaks probiootikume võrreldes siis nendega, kellele anti platseebot. 

Nende soolefloora oli muutunud vähemalt mõneks ajaks. Testid näitasid piimhappebakterite kasvu ravi lõpus ja see omakorda vähendas depressiooni sümptomeid. Nelja järgneva nädala jooksul siiski soolebakterite kasulik toime vähenes. Teine huvitav fakt seoses probiootikumide võtmisega selgus vaadeldes aju tegevust, mille jaoks uurijad kasutasid funktsionaalset magnetresonantstomograafiat. Selgus, et depressiooni all kannatavate inimeste teatud aju piirkonnad ei töötle emotsioone samamoodi nagu tervete inimeste puhul. Peale nelja nädalast probiootikumide kuuri aga see aju tegevus normaliseerus nende patsiendite juures, kellele anti lisaks probiootikume. Platseebo puhul muutusi ei täheldatud. 

 

 

Teadlased on kindlad, et probitootikumid on kasulikud ja aitavad vähendada depressiooni sümptomeid. Sellegipoolest ei piisa üksnes probiootikumide võtmisest depressiooni raviks. Ent tulemused on paljutõotavad, võttes arvesse, et depressiooni all kannatab kogu maailmas umbes 264 miljonit inimest igas vanusegrupis. 

Ei maksa ka ära unustada, et probtiootikume leidub ka kääritud toitudes (jogurt, keefir, hapukapsas, teeseen...). Või siis on alati võimalik võtta probiootikume toidulisandina. Ka prebiootikumid on tervisele kasulikud, toites soolestikus elavaid häid baktereid. Prebiootikume leidub peamiselt toiduainetes, mis sisaldavad kiudaineid (puu- ja köögiviljad ning teraviljad). Mitmed uurimistööd üritavad välja selgitada seost soolestiku mikrobioota ja erinevate haiguste vahel. Teadlased kinnitavad ka, et ka teised neuropsühhiaatrilised patoloogiad nagu skisofreenia, ärevushäired ja bipolaarne häire võivad olla seotud mikrobioota koostise muutustega.