Kas sina usud seda, et asjadel ja esemetel on hing?

        Foto : unsplash / Ales Krivec   Mälestusesemed meie ...

 

 

 

 

Foto : unsplash / Ales Krivec

 

Mälestusesemed meie ümber tuletavad meelde tähtsamaid sündmusi elus. Mööbel, serviis, taldrikud, noad ja kahvlid on kõik täis isiklikke ja perega seotud mälestusi. Kontakt nende esemete ja asjadega tuletab meelde endisi aegu ja inimesi. Mõned esemed aga on nii erilised, et me paneme nad klaasi taha või siis sahtlisse. Need esemed hoiavad endas ühte osa meist endist.

Asjadel ja esemetel ei ole teist elu, kui see, mille meie neile anname. Mõned inimesed suhtuvad asjadesse ükskõiksusega ja nende jaoks pole esemetel väärtust, teise inimese jaoks võib sama ese olla aga hindamatu. Asjadel ei ole muud hinge, kui see mille meie neile ise anname. Asjadel meie ümber on tükike meie endi hingest. 

 

Ehted

Sageli pärandatakse ehteid edasi põlvest põlve ja nii juhtubki, et need esemed võivad kaasa tuua mõnikord õnne või siis õnnetust. Asjad on osa meist täpselt samamoodi, kui füüsiline ja vaimne osa meist endist. Ometi need vaikivad esemed töötavad teinekord meie vastu. Näiteks auto, mis ei taha käivituda just siis, kui sul on tähtis kohtumine ees. Me harjume nii ruttu asjadega enda ümber, et mõistame nende tõelist väärtust alles siis, kui mõni neist katki läheb. 

Mälu

Asjad peidavad endas ka mälestusi. Võttes välja kadunud vanaema teeserviisi mõneks tähtsaks sündmuseks, mõtleme me ikka tema peale. Rohkem, kui muidu. Iga ese on seotud mõne mälestusega ja selle tõttu ei tohiks midagi visata ära lihtsalt selle tõttu, kui tuju peale tuleb. Ja kui sa otsustadki midagi ära visata, siis paki see ese õrnalt sisse, mitte ära viska hooletult prügikasti kartulikoorte ja tolmu sisse. 

Kui sa otsustad loobuda mõnest esemest, siis tee seda austusega. Sest esemed meie ümber on täis ootust, tundeid ja pettumusi. 

 

 

Vanadel esemetel on hing. Me anname neid edasi põlvest põlve. Nendes esemetes on meie elulugu, meie mälu, nad räägivad meie esivanematest, meie perekonnast.  Nendes asjades on üks osa meie õnnest, rõõmust ja kurbusest. On esemeid, mis hoiavad enda sees meie viha ja armastust. Mõned esemed toovad ligi rõõmu ja õnne. Teised aga võivad varjata enda sees halba energiat. Sul võib tekkida tunne nagu jälgiks see ese sind, nagu tekitaks ta sinus pingeid. Nagu viiks tooks ta kaasa õnnetusi ja pahandust. Nagu ei laseks ta sul enam magada. Kuni sa võtad selle eseme ja viid ta välja oma kodust. Ja korraga kaovad kõik probleemid. Inimesed on teinekord vanakraamipoest ostnud antiikesemeid, mis on täis halba energiat tänu oma endistele omanikele.

- Charlotte kaotas oma ema, kui ta oli 14-aastane. Koristades sõpradega ema kodus, leidis noor tüdruk terve kotitäie kassette. Talle meenus, et mingil perioodil oli ta ema lindistanud kassettile oma elulugusid: rääkinud oma hingeseisunditest, oma mõtetest, lastest.... Charlotte pani kassettid kõrvale, ta teadis, kui väärtuslikud need olid aga ta ei olnud valmis neid kuulama. Neli aastat hiljem avas ta karbi, kuhu tal oli pannud kassettid. Ta tahtis meelde tuletada oma kunagist lapsepõlve ja saada vastuseid oma küsimustele. Milline oli tema elu enne ? Milline naine oli olnud tema ema? Charlotte avastas, et need kassettid olid nagu aare, mis võimaldasid tal minevikku tagasi pöörduda. Iga kord, kui tal on elus raskusi, kuulab ta nüüd ühte kassettidest. Ja läbi lindi, räägib temaga tema ema. Nagu oleks ta ikka veel siin.