Andropaus ehk meeste menopaus

          Foto : unsplash / Serhat Beyaskaya  Andropaus võrd...

 

 

 

 

 

Foto : unsplash / Serhat Beyaskaya

 Andropaus võrdub meeste testosterooni taseme langusega. Ja sellel on ka omad järelmõjud. Mis vanuses see aga algab? Ja kuidas see väljendub? Kas seda saab ravida? 

Andropaus ehk siis vanusega seotud androgeenide (meessuguhormoonide) defitsiit hõlmab endas testosterooni tasemega kaasnevaid füsioloogilisi sümptomeid alates 45-aastaste meeste juures. Andropaus ei ole täpselt sama nagu menopaus, sest testosterooni taseme langusega ei kaasne viljakuse ehk fertiilsuse langust. Andropausiga ei kaasne patoloogilist konteksi, mis selgitaks androgeenide sekretsiooni langust.

Mõnel mehel algab andropaus varem, teisel hiljem. Andropausi risk kasvab aga vanusega. Mõnedel meestel võivad ilmneda esimesed märgid juba 20ndates eluaastates. Andropaus algab meestel üldiselt erinevas vanuses. 

 

 

Andropaus võib endast märku anda seksuaalisu languse ning erektsioonihäiretega. Kaasneda võivad unehäired, kaalutõus, liigne higistamine ning energia langus. 

Andropausi sümptomid on: 

• Libiido langus
• Erektsioonihäired
• Liigne higistamine ka ilma füüsilise pingutuseta
• Suurenenud väsimus, raskem taastumine peale füüsilist pingutust
• Unehäired
• Suurenenud närvilisus, sagenenud ärritatavus
• Depressiivne seisund
• Lihasmassi langus
• Suurenenud kõhuümbermõõt
• Luuhõrenemine
• Sagedasemad lihase- ja liigestevalud

Põhjus

Veres ringleb vabalt ainult 2% testosterooni tasemest. Üldiselt on see seotud kahe plasmavalguga : albumiin (nõrgalt seotud) ja SHGB (tugevalt seotud). 

 

 

Testosterooni tootmise langus on seotud ühelt poolt vananemisega, teiselt poolt suguhormoone siduva globuliini SHGB taseme tõusuga. See soodustab andropausi teket. 

SHGB kõrge tase on seotud ka teiste patoloogiatega (tsirroos, kilpnäärme talitlushäired) ning mõningate ravimite (krambivastaste ravimite jne) manustamisega. 

Aidata võib hormoonasendusravi, mida tehakse süstidena võib siis tablettravina. Erektsioonihäirete puhul võib vaja olla erilist ravi. 

Samuti on tähtis vaadata üle oma eluviis, tegeleda regulaarselt tervisespordiga ning vabaneda üleliigsetest kilodest. Lõpetada suitsetamine ning piirata alkoholi tarbimist.