Millisele kirjeldusele vastab inimene, kes peab ennast teistest paremaks?

 Mõnikord puutume me kokku inimestega, kes arvavad ja leiavadki, et nad on teistest paremad. Neil on mõned ühised jooned, mille jär...

 Mõnikord puutume me kokku inimestega, kes arvavad ja leiavadki, et nad on teistest paremad. Neil on mõned ühised jooned, mille järgi on kergem neid ära tunda. 

 

Keegi ei tule otse ütlema, et ta peab ennast teistest paremaks. Ent on inimesi, kes arvavad seda kindlasti. Sageli on see alateadlik suhtulmine. Inimene on juba ise nii harjunud rääkima iseendast, oma saavutustest, oma omanditest ja edusammudest. Teistega koos olles üritab selline inimene ruttu jutulõnga enda kätte võtta ning räägib teistest üle. Kõige rohkem paistab selline suhtumine silma just töö juures. Ta on harjunud oma vaatenurka teistele peale suruma. 

Loomulikult võid sa sellise inimesega kokku puutuda ka lähedaste ringis, sellisel puhul ootab ta teistelt sõnakuulelikkust ja imetlust enda isiku vastu. Tegemist on inimesega, kes paratamatult tekitab pingelise õhkkonna. Ta ei talu mingisugust kriitikat ega tunnista iialgi oma vigu. Tegelikult oma sisemuses pole ta sugugi nii enesekindel, kui üritab seda välja näidata. Ilmselt on see alguse saanud minevikus läbi elatud valusatest või isegi traumeerivatest kogemustest. Ta vajab selle tõttu teiste heakskiitu ega talu, kui talle vastu räägitakse. See aga muudab tema suhteid teistega veelgi raskemaks. 

 

Empaatia puudumine

Empaatia on vajalik selleks, et hoida suhteid harmoonilisena. Inimene, kes peab end aga teistest paremaks, ei ole empaatiline. Vähemalt ei näita ta seda välja. Tal on raske teiste tunnetest aru saada, ta usaldab üksnes oma isiklikke emotsioone ja elukogemusi. Tema suhted on selle tõttu pealiskaudsed ja üsna ühekülgsed, sest ta ei oska teiste emotsionaalseid vajadusi hinnata.

Ta on ka inimene, kes on harjunud teisi süüdistama oma isiklikes läbipõrumistes ja vigades. Ta tekitab niiviisi pingelise õhkkonna enda ümber ega otsigi võimalusi, kuidas probleeme lahendada.

 

Ta räägib üle teiste

Ta räägib tihti üksi, võtab esimesena sõna ja katkestab teiste jutu. Ta leiab, et tema enda arvamus on kõige õigem ja vajalikum. Teistes tekitab see muidugi pettumust, sest ta alavääristab ja ignoreerib teisi inimesi. 

Ta ei saa aru keeldumistest

Takistuste korral ärritub ta ja katsub ikkagi kõigest hoolimata oma tahtmist saada. Tal on raske aru saada, kui talle öeldakse EI. See viitab emotsionaalsele ebaküpsusele ning väärastunud arusaamisele oma isiklikust väärtusest ning õigustest.

Suurem vajadus heakskiidu järele

Kõikidele meeldib, kui neid kiidetakse. Tema aga vajab teiste heakskiitu. Kui tema tegusid ei märgata ega hinnata piisavalt, tunneb ta, et teda ei austata. Sellise suhtumisega väsitab ta ainult oma lähedasi, kellel on väga raske talle meele järele olla. 

Juurdunud kinnisideed

Ta on kaljukindel, et ainult temal on õigus, tal on raske kriitikat alla neelata ja teiste arvamusega arvestada. Ta jääb oma ideedele kindlaks ning seda hoolimata sellest, kui talle tuuakse kindlaid tõestusmaterjale. Ta ei taha õppida, ta ei taha areneda, ta ei taha muutuda. 

Ebareaalsed ootused

Tal on ebareaalsed ootused nii iseenda, kui teiste suhtes. Ta tahab, et kõik oleks täiuslik ja kõige kõrgemal tasemel. Tal on oma isiklikust väärtusest ning ümbritsevast maailmast täiesti vale arusaam. 

 

Kalduvus teisi alahinnata

Et selline inimene saaks tunda ka edaspidi, et ta on teistest parem, peab ta teisi alandama. Ta kritiseerib ja naeruvääristab teisi, näidates teiste tegusid ja saavutusi palju väiksemas valguses. Ta alavääristab teisi meelega, et tunda ennast tähtsamana, sellega rikub ta aga ise oma suhteid teistega. 

 

Kui sa märkad, et sa ise või mõni sinu lähedane on selline, aitab sul teha esimest sammu, et oma tulevikku muuta. Alguses oleks hea sellest rääkida ja kui see ei aita, siis otsida abi mõne spetsialisti juurest.