Mida teie arvate tänapäeva kasvatusviisidest? Ühe lugeja arvamus

    Avaldan autori loaga selle kommentaari ja ootan teie arvamusi antud teemal. " Aeg näitab, millise kasvatusviis...

 

 

Avaldan autori loaga selle kommentaari ja ootan teie arvamusi antud teemal.

"Aeg näitab, millise kasvatusviisi abil tekivad kõige tarmukamad, oskajamad ning "läbilöögivõimelisemad" uued ühiskonnaliikmed? Ühe vea tahaksin siiski ära parandada - jah, meie nooruses olid KÕIK vanemad inimesed meile tõepoolest autoriteedid ja nendega ei vaieldud! Õpetajate ja vanemate sõna oli vastuvaidlematu seadus......aga sellele vaatamata ka meie põlvkond ei kasvanud mingi "kepidistsipliini" all, vaid meile võimaldati isegi rohkem isiklikku vabadust kui seda teevad mis tahes "uue põlvkonna" lapsevanemad! Meie vanematel polnud lihtsalt mahtigi meiega sedavõrd palju tegeleda, nagu seda praegu igal pool propageeritakse - nad käisid tööl nagu praegusedki lapsevanemad, aga peale selle ehitasid nad endile veel kodusid ning kaevasid- rohisid kusagil aiamaad, sest ilma selleta poleks peredel talv otsa midagi lauale panna olnud! Ja kuna polnud ka valdavalt mingeid kaasaegseid kortermaju, kus kõik mugavused on pidevalt olemas, siis tegid nad lisaks veel aasta- aastalt endi koduste ahjude- pliitide tarvis küttepuid ja/või käisid veel teselgi töökohal tööl, et omadega ots- otsaga kokku tulla! Neil ei jäänudki aega meid nunnutada ja pidevalt suunata - me kasvasime suurelt jaolt omapäi! Siin sotsiaalmeediaski on piisavalt palju olnud juttu sellest, kuidas nägid välja meie põlvkonna lapsepõlvepäevad - meid ei nähtud kodus terve päeva jaost - saabusime koju alles pimeda hakul - marraskil põlvede ja küünarnukkidega, tihti ka määrdunud ja porised! Ja saime selle eest loomulikult pragada - mitte keegi ei ninnutanud- nunnutanud meid päev läbi, ei vedanud trennidesse ega tantsutundidesse, ei kaitsnud ega hooldanud päev läbi! Meie iga sammu ei turvatud - me müttasime võsades ja ojades, sõime maast võetud pesemata õunapabulaid, jõime vett suvalisest ettejuhtunud allikast....jne jne. - me saime endi elukogemused ja immuunsuse ISE, vahetult kõike kogedes, meile ei topitud seda vägisi, kõiki pedagoogilisi nippe kasutades! Ja seetõttu me kasvasimegi iseseisvateks - õppisime ISE lahendama elus ettetulevaid probleeme, mitte ei jooksnud mööda arste, psühholooge või sotsiaalpedagooge, kui juhtusime koolis pinginaabriga tülli minema! Selles ongi minu meelest suurim vahe mei eammuse ja praeguse inimeseks küpsemise vahel - meie kasvasime inimesteks ISE, aga praegune "arenenud"(!) ühiskond võtab ära algaja inimese ISIKSUSE - lahustab selle erinevate ühiskondlike institutsioonide ning spetsialistide vahel, sest alati on olemas mõni uueaegne "spetsialist" , kes on piltlikult öeldes just spetsialiseerunud varba ära löönud laste "aitamisele"! Just seda isiksuste "lahustamist" ning "lahustumist" ühiskondlikus tööjaotuses peangi mina isiklikult uueaegse ühiskonna kõige ebameeldivamaks läbivaks jooneks.....aga nagu juba alguses öeldud - aeg näitab, missugused inimtüübid - kas "tammed" või "liaanid" löövad elus läbi ja missugused ajalises perspektiivis varem või hiljem kaovad......?"