Lihtne nipp, kuidas vältida kaalutõusu peale 50ndaid eluaastaid

    foto : unsplash / Shayda Torabi Aastate möödudes märkad ...

 

 

foto : unsplash / Shayda Torabi

Aastate möödudes märkad korraga ehmatusega, et soovitud kilod ei kaogi enam nii kergesti, kui varem hoolimata sellest, et sa teed regulaarselt trenni, toitud enda arust tervislikult või vähemalt valid, mida suhu pistad. Aga ikka tunned, et need liigsed kilod ei taha enam kuhugi kaduda. Kaalutõusu taga võib olla menopaus, vanus, elurütmi muutused jne. Mida siis teha, et kaal siiski liikuma saada? 

 50-aastaselt ei ole menopaus enam kaugel. Keha hakkab vähem hormoone tootma ja see omakorda soodustab kaalutõusu. Vanemaks saades hakkab ka lihasmass kahanema, rasvamass aga tõuseb. Ja nii need kilod kipuvadki kogunema. Selle asemel, et sellega leppida kui paratamatusega, tuleks kohe midagi ette võtta, sest selles vanuses ei olegi nii lihtne liigsetest kilodest lahti saada. 

Alusta treeninguga ja ole aktiivsem

Liigu rohkem, sest liikumine on tervise ja ilu võti. Liikuda tuleb võimalikult palju ja regulaarselt. Ja kõik vahendid selleks on head: ujumine, jooksmine, kõndimine, lifti asemel trepist üles minemine, auto asemel jalgsi kõndimine, koeraga jalutamine ja aiatööde tegemine aitavad kehakaalu hoida. 

 

 

Jälgi oma toitumist

Ära jäta toidukordi vahele, sest kehal on mälu ja kui sa hakkad ennast näljutama, hakkab su organism mustadeks päevadeks rasvavarusid koguma, aga seda sa ju ei taha. Just selles vanuses tuleks mõtelda tervislikuma toitumise peale. Kui noorest peast võib inimene süüa ükskõik mida, sest organism kulutab nagunii kõik ära ja ainevahetus on kiire, siis selles vanuses tuleks juba oma tervise ja kehakaalu huvides paremini valida seda, mida sa sööd ja jätta kõik valmistoidud kõrvale, mis sisaldavad lisaks suhkrule ja rasvale ka kahjulikke lisaaineid. Iga päev tuleb süüa tervislikke puu- ja köögivilju, mis sisaldavad kiudaineid - kiudained parandavad ainevahetuse tööd ja aitavad organismil mürkainetest ning toksiinidest puhastuda. Piirata tuleb suhkru ja rasva tarbimist, eriti küllastunud rasva sisaldavate toitude söömist. Vältida ka alkoholi, mis on liiga kaloririkas. Täiesti rasvavaba toit ka ei ole hea, sest keha vajab tervislikke rasvu, mis tagavad omega-3 rasvhappeid. Seega õige elustiil aitab hoida tervist ja kehakaalu, ennetada südamehaiguste teket ning hoida aju tervist. 

Sind aitab valgurikas toit

Ent kõige tähtsam selles vanuses on hoida ära lihasmassi hääbumist ja selle jaoks tuleb süüa rohkelt valgurikast toitu, sest valgud osalevad lihaste ehitamise protsessis. Selle jaoks aga ei pea hakkama rohkem punast liha sööma, sest see ei ole tervisele just kõige kasulikum, paremad valguallikad on muna, kala, liha ja kaunviljad. Eelistatavalt tuleks seega süüa rohkem valget liha ja ainult 500 g punast liha nädalas. Kala on samuti kasulik, eriti rasvane kala. Piimatooteid tuleks süüa kaks korda päevas. Valgud aitavad hoida seega luude ja lihaste tervist, lisaks aitab valgurikas toit organismil põletada rohkem kaloreid ning tekitab täiskõhutunde pikemaks ajaks ja nii ei teki isu näksimise järele. 

 

Kuidas siis süüa rohkem valku iga päev? 

See on üsna lihtne, paljud taimse ja loomse päritoluga toidud sisaldavad valku. Liha, kala, muna ja piimatooted on peamised loomse pärioluga valgu allikad. Kaunviljad, spirulina, chia- ja kõrvitsaseemned, kaerkaliid ja pähklid sisaldavad aga rohkesti taimse päritoluga valku. 

• söö iga toidukorra kõrvale valku sisaldavat toitu
• kasuta oma kujutlusvõimet ära: söö hommikul mune. Kaunviljad võivad edukalt asendada liha ja kala taimetoitude valmistamisel (chili sin carne ehk ilma lihata chili, läätsed, riis, kikerherned jne). 
• vali valgurikas snäkk vahepalaks. Näiteks kikerhernepasta ehk hummus, peotäis pähkleid (ilma soola ja suhkruta) või kohupiim kõrvitsaseemnetega. 
• ära unusta taimse päritoluga valku igapäevasesse menüüsse.
• head valguallikad on ka kanaliha, mustad oad, tuunikala, tofu, kalkuniliha, kreeka jogurt, parmesani juust.