Kas sina oskad ära tunda silmakirjalikku inimest?

 Alati ei ole seda kohe näha, aga osad inimesed varjavad väga hästi oma tõelist loomust. Aga miks nad on silmakirjalikud? ...

 Alati ei ole seda kohe näha, aga osad inimesed varjavad väga hästi oma tõelist loomust. Aga miks nad on silmakirjalikud?

 

Selleks ei pea olema isegi manipulaator, et varjata oma tõelist loomust. Tutvudes mõne uue inimesega võib sul tekkida tunne, et sa õieti ei saa aru, kellega sul tegemist on. Võib muidugi juhtuda, et see inimene on lihtsalt oma loomult tagasihoidlik, liiga ettevaatlik või siis hoopis silmakirjalik. 

Erinevalt sellest, mida me usume, ei ole silmakirjalikkus üksnes see, et inimene näitab ennast kellegi teisena või kritiseerib neid, keda kohal pole. 

 

Mis on silmakirjalikkus?

Silmakirjalikkus on hoiak, mille eesmärk on soov varjata oma tõelist loomust või tõelisi kavatsusi ning mis võib olla seotud tunnete, arvamuste või voorustega, mida inimesel tegelikult ei ole. Silmakirjalikkus on oskus näidata ennast paremas valguses ja äratada sellega teistes usaldusväärsust. Enamikel puhkusel aitab silmakirjalik käitumine lõigata inimesel kasu. See on ilmselt ka põhjuseks, miks just tööalane keskkond on eriti viljakas pind silmakirjalikkuse tekkeks. Ent juhtub ka seda, et mõni lähedane inimene on silmakirjalik. 

Üldiselt tuleb selline silmakirjalikkus välja aja jooksul. Sa saad korraga aru, et tegelikult ei olegi sa seda inimest kunagi õieti tundnud. Et ta on kogu selle aja sulle valetanud, sind petnud, sinu vastu lugupidamatult käitunud ja sa ei saa tema peale enam loota. 

 

Kust tuleb silmakirjalik käitumine? 

Silmakirjalikkusel võib olla erinevaid põhjuseid. Näiteks inimene, kellel on enesekindlusega probleeme, hakkab teesklema teiste ees seda, kes ta ei ole. Inimene, kes tunneb, et teda ei väärtustata, otsib läbi silmakirjalikkuse võimalust tõsta oma tähtsust. Mõneks ajaks võib see isegi tõsta tema enesehinnangut. Enesekesksed ja nartsissistlikud inimesed võivad samuti käituda silmakirjalikult, kui asi puudutab nende eesmärkide elluviimist. Sellised inimesed ei ole empaatilised, kui vaja, siis mängivad nad teiste tunnetega oma isikliku kasu eesmärgil. Ka need, kellel on raske lapsepõlv selja taga või kes on pidanud üle elama traumeerivaid sündmusi, võib käituda silmakirjalikult enesekaitseks, sest ta on harjunud nägema teistes vastaseid. 

Kuna silmakirjalikkus tugineb enamikul puhkudel valedel, siis on vaja leida ka põhjused, miks inimene hakkab üldse valetama. Näiteks võib selle põhjuseks olla soov kontrollida midagi. Inimesed valetavad sageli, et saada oma tahtmist. Tegelikult aga ei tea silmakirjalik inimene enam isegi, kes ta täpselt on, sest ta ei ole autentne, ta ei ole tema ise.