Toksilise ema tüüpiline käitumismuster

     Toksiline inimene on inimene, kes kahjustab teiste emotsionaalset, vaimset ja mõnikord ka füüsilist heaolu. Tavaliselt ...

 

 

 Toksiline inimene on inimene, kes kahjustab teiste emotsionaalset, vaimset ja mõnikord ka füüsilist heaolu. Tavaliselt rääkides toksilistest suhetest tulevad kõne alla tööalased suhted, paarisuhted või siis sõprade vahelised suhted. Sellisel puhul on kodu turvaline paik, kus inimene leiab alati toetust. Ent teinekord juhtub, et toksilised inimesed on sinu lähedaste seas. Sellisel puhul ei ole kodu enam koht, kust inimene saab tuge või lohutust. Sellisel puhul võib kodu muutuda kohaks, kus tihti tülitsetakse ja vaieldakse ning mille koormat laps peab oma õlgadel kandma. Mõnikord aga inimene oskab nii käituda, et keegi isegi ei usuks pealtnäha vaadates, milline ta tegelikult võib olla. Teinekord juhtubki, et suureks kasvanud laps, kes nüüd oma elu peal on, avab korraga silmad ja saab aru, millise emaga ta tegelikult elas. 

Lapse ja ema toksiline suhe saab sageli alguse sellest, et emal on endale lapsepõlves terveks ravimata haavu. Need haavad on täis tühjust ja valu, mida ema ise oma lapsepõlve ajal tundis ja mille koormat peab tema enda laps nüüd kandma. Vaadates emades on lihtne aru saada, et paljudel on probleeme : kes tahab liiga palju kontrollida oma lapse elu, kes tahab oma võimu maksma panna ja kes vajab emotsionaalset tuge. 

 

 

Meil kõigil on omad lapsepõlve haavad, mis ühel või teisel hetkel võivad taas haiget tegema hakata. Toksilise ema hingehaavadega on sama lugu, need võivad aktiveeruda ükskõik millisel eluetapil. Näiteks kui ta tütar peaks jõudma teismeliseikka, võivad emale meenuda kõik tema endised unistused, mida ta ei suutnud täide viia. Toksilisust ei ole alati lihtne selgeks teha. Millised on aga toksiliste emade erinevad tüübid? 

 

Ema, kes mängib ohvrit

Selline ema vajab palju tähelepanu. Tegemist on varjatud nartsissismi vormiga. Ema teeb nagu oleks temal alati kõige halvem ja ootab, et laps tõttaks teda päästma. 

 

Ema, kes lämmatab last oma tähelepanu ja hoolitsusega

Ta ise leiab, et armastab lihtsalt nii palju oma last. Ta kordab lapsele kogu aeg, et laps on tema ainus elu mõte ega märka, et ta läheb oma hoolitsusega liiale. Suureks kasvanuna on lapsel raske vahet teha sõltuvusuhtel ja armastusel. 

 

Kontrolliv ema

Selline ema on veendunud, et ta teab kõike paremini, kui tema laps. Ta teab paremini, mida laps tunneb, mida ta vajab ja teab isegi seda, mida laps mõtleb. Selline ema võib olla nii kriitiline, et laps lõpetabki oma peaga mõtlemise. 

 

 

 

Nartsissistist ema

Ta peab ennast teistest paremaks ja kasutab last selleks, et need peegeldaksid tema saavutusi, oskusi ja teadmisi. Ta uhkustab oma lastega, rääkides ikka ja jälle sellest, mida nad kõik tegid ja oskavad. Laps tunnebki, et teda armastatakse kõige rohkem siis, kui ta häid hindeid koju toob. 

 

Ükskõikne ema

Teda ei puuduta ega huvita sugugi lapse emotsionaalsed vajadused, emotsionaalne lähedus oma lapsega tekitab temas ebamugavust. Ta on harjunud oma isiklikke emotsioone ja tundeid maha suruma ja selle tõttu on tal raske vastu võtta oma lapse tundeid. Sellise emaga kasvanud lapsel tekib tunne nagu oleks ta ühiskonnas tühi koht ja täiesti nähtamatu isik. 

 

Ootamatult käituv ema

Ta on emotsionaalselt tasakaalutu ja võib olla kord väga hea ja armas ema, seejärel aga täiesti range ja halastamatu. Kodune õhkkond muutub selle tõttu pidevalt ja on ärev. Ka suureks kasvanuna on laps kogu aeg valvel ega tunne end hästi teistega suheldes. 

 

Toksilisel emal võib olla ka mitu sellist profiili. Lisaks võivad need muutuda erinevatel elu etappidel. Kontrollivast emast võib saada näiteks ema, kes käitub ootamatult jne.

 

 

Ema ja lapse toksiline suhe võib muuta last liiga kriitiliseks iseenda suhtes, sest ema sõnad jäävad lapse sisse ja saavad tema sisemiseks hääleks. Sellisel lapsel on raske stressiga toime tulla ja oma emotsioone reguleerida. Lisaks sellele võib ta ka ise muutuda selliseks nagu ta oma ema seda oli. Mida tugevamad on tunded, mis meid emaga liidavad, seda tugevam on omavaheline side. Suhe toksilise emaga põhjustab ka identiteedi probleeme, mille tõttu laps õpib kandma maski ja mängima rolle lapsepõlvest saadik ega ole enam tema ise. Täiskasvanuna võib see laps hakata alateadvuslikult otsima seda emaarmastust, millest ta lapsepõlves ilma jäi ja sattuda  sõltuvussuhetesse (töö juures, eraelus või sotsiaalmeedias). Samuti võivad tal tekkida toidumishäired. Lisaks kõigele võib ta tunda enda sees kogu elu suurt tühjust ning süütunnet. 

Selleks aga, et sellisest suhtest välja tulla ja ennast vabana tunda, on olemas psühholoogid ja terapeudid, kes aitavad leida kõige paremaid lahendusi.