Mureliku vanaema lugu, kelle soov on olla lihtsalt vanaema, mitte lapsehoidja ega ema

 Tegu on mureliku vanaemaga, kes palus teistelt nõu, mida antud olukorras teha.      

 Tegu on mureliku vanaemaga, kes palus teistelt nõu, mida antud olukorras teha.  

 

 

Palju on neid lapsevanemaid, kes kasutavad ära seda võimalust, et lapsel on vanavanemad, et siis jätta neid igal võimalikul juhul viimaste juurde hoidu. Reddit'i foorumis küsiski üks selline vanaema teiste arvamust, kuna tema enda soov on olla lapselapsele ainult vanaema ja ta leiab, et tütar võiks oma lapsele ikkagi leida lapsehoidja. Oma lugu alustab ta nii : "Mul on 20-aastane tütar, kellel on pooleteiseaastane laps, kes elab minu juures. Ma olen nõus last hoidma, et tütar saaks tööl käia. Mina olen olnud ka see, kes raseduse ajal tütart toetas ja olen hoolitsenud nüüd oma lapselapse eest. Aga millegipärast mu tütar leiabki nüüd, et mina peangi olema see, kes last õhtuti vannitab ja öösel vaatamas käib, et laps ilusti magaks. Ma olen talle nüüd rohkem nagu ema eest. "

 

"Ta ähvardas, et kolib Kaliforniasse ja võtab lapse kaasa."

Vanaema täpsustab ka, et tütrel on selline töö, et ta jõuab tagasi väga hilja : pool 12 öösel. Laps sellel ajal juba magab. Tütar läheb kohe puhkama ent hommikul magab kaua, lastes vanaemal südamerahuga hoolitseda lapse eest terve päeva, kuni ta jälle tööle tagasi läheb. 

"Aga ta nagu peabki normaalseks, et mina hoolitsen nüüd lapse eest nagu oleks tegemist minu enda lapsega. Mul on ka talu üleval pidada ja vaja majapidamise eest hoolitseda. Tütar ei aita mind koristustööde tegemisel ega üldse millegi muuga. Ta ei ole minu vastu viisakas, teeb nagu tema jaoks probleemi ei olekski ja temal jääb õigust veel ülegi."

 

 

Vanaema jätkab öeldes, et ta on üritanud tütrega rääkida. "Kui ma palun, et ta tuleks ja aitaks mind või oleks minu vastu viisakam või mingu kasvõi leidku endale koht, kus elada, siis ta hakkab nutma ja karjuma, muutub täitsa hüsteeriliseks ja viskab ennast põrandale. Eelmine kord, kui ma temaga rääkisin, ähvardas ta mind, et kolib Kaliforniasse ja viib lapse kaasa. Mina elan kaugel eemal ja ei näeks siis üldse enam oma lapselast. Mul ei ole võimalusi, et neid vaatama minna. Mul on tunne nagu oleksin ma oma kodus teenija. Mida ma tegema pean? Ma tunnen ennast täiesti tühjaks tehtuna. Ma ei tea enam, mida ette võtta. "

"Teie tütar kasutab teid ära!", kirjutas üks lugeja

Redditi kasutajad rahustasid mureliku vanaema maha, öeldes, et see on täiesti normaalne, et ta on meeleheitel sellises olukorras nagu ta on. "Teie tütar kasutab teid nahaalselt ära. Las ta läheb ära. Ta ähvardab niisama, sest kui ta peakski ära minema, peab ta ju edaspidi ise oma lapsega hakkama saama ja tema eest hoolitsema. 

 

 

Kõige parem oleks, kui te tõstaksite ta ukse taha. Kui ta on nii vana juba, et sai lapse tehtud, siis on ta ka piisavalt vana, et olla oma lapsele lapsevanem. ". Teine lugeja lisas : "Ma mõistan, et te soovisite, et tütre rasedus kulgeks hästi ja nüüd hoolitsete selle eest, et tal üksikemana ei oleks liiga raske. Te olete kõik teinud, mis vaja, et teda aidata. Aga ta ise ei aita ennast. Lapsel on vaja varsti kedagi, kes teda kasvataks (paneks piirid paika, distsiplineeriks ja laps vajab rutiini). See kõik on vanemate roll. Tema ähvardus Kaliforniasse kolida on kõigest manipulatsioon. Ärge minge tema mänguga kaasa, sest ta mängib teie tunnetega. "