Miks me oleme nii ebausklikud?

          foto : unsplash / Dielia Giandeini Erinevate teaduslike uuringute järgi on ligi 69% inimestest ebausklikud. Ikka kiputakse üle õ...

 

 

 

 

 

foto : unsplash / Dielia Giandeini

Erinevate teaduslike uuringute järgi on ligi 69% inimestest ebausklikud. Ikka kiputakse üle õla sülitama, et hea õnn ei kaoks või siis midagi soovima langevat tähte nähes. Neuroteadlaste sõnul on tegemist kaemusliku ehk arhailise mõtemisega, mis käsitleb elukogemusi intuitiivsel ja emotsionaalsel moel. Loogiline ja analüüsiv mõtlemine tuli alles palju hiljem Homo Sapiensi pähe. Ebausk on seotud sündmustega, mis seostuvad antud juhtumiga. Näiteks, kui sa oled peale mõne taimetinktuuri joomist saanud terveks, usud sa, et see taim ongi tervendava toimega. Või kui sa puudutasid hobuserauda ja sul läks hästi, usud sa, et see oligi sellepärast. 

Uskumused võivad olla positiivset laadi, aidates meil edu saavutada, sest nii kogud sa kõik oma positiivsed emotsioonid kokku, vabaned samal ajal hirmudest ja kartustest. 

Ent need uskumused võivad olla ka negatiivsed, mis tekitavad hirmu ja stressi.

 Võib-olla on ka sinul ette tulnud seda, et must kass läheb üle tee. Või siis sülitad sa kolm korda üle õla. Mis on veel need asjad, mis võivad õnnetust tuua ja mille tegemist üldiselt välditakse.

 

1. Toas vihmavarju lahti ei tohi teha, see toob õnnetust

Mõned ajaloolased usuvad, et selline ebausk sai alguse 18. sajandi Inglismaal, just sellel ajal hakati vihmavarje kasutama. Ent selle ajastu vihmavarjud olid palju suuremad, kui tänapäeval. Seega võis toas vihmavarju avades kergesti kellelegi haiget teha, eriti lastele. Ja võib-olla selle tõttu hakati uskuma, et see toob õnnetust ligi. 

2. Redeli alt läbi minemine toob õnnetust

Sest redeli ja seina vaheline all moodustub kolmnurk, mida peeti saatuseks ja kus elavad vaimolendid. Vähemalt selline uskumus levis kunagi maailmas. Kui sa aga pead minema redeli alt läbi ja muud võimalust ei ole, siis sa pead tegema sõrmedega kätega ristimärgi, et end kaitsta vaimolendite eest. Egiptlaste jaoks oli kolmnurk püha ja sellepärast ei tohtinud minna redeli alt läbi.

3. Katkine peegel tähendab seitse aastat õnnetusi

Antiikse Kreeka ajal käidi tarku peeglist vaatamas. Targad olid need, kes ennustasid tulevikku, vaadates inimese peegelpilti. Samuti täideti mõni anum veega ja kästi haigel inimesel vaadata vee pealt oma peegelpilti. Kui peegelpilt oli hägune, tähendas see, et inimene suri samal aastal. Kui peegelpilt oli sile, tähendas see, et inimene jäi ellu. Roomlased aga uskusid, et inimese elu käib seitsme aastaste tsüklite kaupa. Kui peegel katki läks, tähendas see seda, et see toob sellele inimesele õnnetust kaasa seitsmeks aastaks. 

 

4. Soola maha pillamine toovat õnnetust

Soola on peetud ikka vahendiks, mis aitab halbu vaime eemale ajada ja puhastada kodu halvast energiast. Kui aga juhtus, et sool kukub maha, siis tuleb ruttu visata üle vasaku õla natuke soola, et hoida halbu vaimolendeid eemal, kes tahavad sulle halba teha. Soola hakati viskama üle vasaku õla juba 3500 a. eKr. See oli laialt levinud sumerlaste seas. Peale seda levis see Egiptuses ja hiljem Kreekas. 

5. Puu puudutamine hoidvat pettumuste eest

Kui sa ütled midagi head, mis on seotud õnnega, heaoluga, rahuloluga, siis tuleb ruttu leida puidust ese ja koputada vastu puitu kolm korda. Kui sa seda ei tee, rikuvad halvad vaimud sinu õnne ära. See ebausk tuleb meieni iidsetest aegadest, mil arvati, et vaimolendid elavad puude sees, peamiselt just tammepuudes. Koputades vastu puud usuti, et on võimalik vaimud põgenema ajada. Samuti oli see võimalus tänada puud tulevase õnne eest. 

6. Must kass läheb üle tee toob õnnetust

Egiptlaste jaoks olid kõik kassid pühad ja ülistatud. Ka mustad. Egpituses usuti pigem, et kui must kass läheb üle tee, toob see head õnne. Alles hiljem 17. sajandi Inglismaal hakati uskuma, et must kass toob õnnetust. Kuningas Charles I oli musta värvi kass, kui kass suri, nuttis kuningas teda taga ja ütles, et nüüd on tema õnn läinud. Järgmisel päeval peeti ta kinni süüdistades riigireetmises. Keskajal usuti aga, et kassid on tegelikult kurjad vaimolendid ja maskeeritud nõiad. Seega, kui kass läks üle tee, oli see kindel, et halvad vaimud pole kaugel. Ja lõpuks omistati selline halb kuulsus ainult mustadele kassidele. 

 

7. Number 13 toob õnnetust

Seda nimetatakse triskadekafoobiaks ja mis on alguse saanud piiblist, kui viimasel õhtusöömaajal istus laua taha Jeesuse reetnud Juudas. Samuti on põhjamaade legendides räägitud Valhalla söömaajast, kuhu oli kutsutud 12 jumalat. Halva ja segaduse jumal Loki aga jäeti kutsumata, vihastades selle peale tuli ta kohale ainult selleks, et rikkuda teiste pidu ära. Isegi tänapäeval on see ebausk laialt levinud, näiteks New York'i pilvelõhkujas ei ole 13. korrust. 

8. Hobuseraud toob õnne

Usutakse ikka, et hobuseraud toob õnne, sest hobune on väärtuslik ja hinnatud loom. Sellest ajast, kui kreeklased hakkasid hobuseid rautama, on usutud, et hobuseraud toob head õnne ligi. Öeldakse, et selleks, et hobuseraud õnne tooks, tuleb ta riputada ukse kohale, nii kaitseb ta kodu ja selle elanikke kõige halva eest. Aga ainult siis, kui hobuseraud on õiget pidi. Keskajal usuti, et nõiad kardavad hobuseid ja hoiavad eemale kõigest, mis on hobustega seotud. Just sellepärast riputasid inimesed hobuseraua tallide ette, kui talliuksed olid lahti. 

 

9. Neljaleheline ristikhein toob õnne

Vanadel aegadel uskusid keldid, et neljaleheline ristikhein on võimas taim, mis hoiab halba eemal. Samuti usuti, et neljaleheline ristik toob head õnne ligi aga ainult siis, kui ristikuleht on juhuslikult leitud. Legendi järgi võttis Eeva paradiisist neljalehelise ristiku enne, kui neid Aadamaga välja heideti. 

 

 

10. Kui lind peaks peale kakama, toob see õnne

See uskumus tuleb ilmselt sellest, et kui sul muidu ei vea, siis sellest hetkest, kui lind su ära märgib, hakkab sul hästi minema. 

 

11. Lendava tähe nägemine toob õnne

Esimesel sajandil usuti, et lendavad tähed on jumalad, kes tulevad maa peale. Seega arvasid inimesed, et nende soovid lähevad täide, kuna jumal neid sellel hetkel kuulab.

 

12. Pruudi nägemine pulmakleidis enne pulmi toob õnnetust

Ilmselt sellepärast, et arvati, et kui peigmees näeb pruuti (või vastupidi) enne pulmi, võib ta ümber otsustada. Tõenäoliselt tuleb selline uskumus nendest maadest, kus pruutpaar teineteist alles pulmapäeval nägi. 

 

13. Pruudi kandmine süles üle kodu läve toob õnne

Usuti, et kui pruut komistab kodu uksel, pidavat see õnnetust kaasa tooma. Ja selle jaoks, et seda ära hoida, võttis peigmees ta sülle ja kandis pruudi üle läve.