Ennasthävitav käitumine

    foto : unsplash / Riccardo Mion      Teoreetiliselt ol...

 

 

foto : unsplash / Riccardo Mion

 

 

 Teoreetiliselt oleme me inimestena oma õnne elus otsimas ja tegutseme sellele vastavalt. Praktikas aga ei ole paljud inimesed võimelised seda skeemi järgmine. Otse vastupidi. Ilma, et selle põhjus oleks teada, teevad need inimesed ikka ja jälle endale ise haiget. Sellisel puhul võib rääkida juba ennasthävitavast käitumisest. 

Kui sa arvad, et inimene käitub niimoodi vabatahtlikult, siis sa eksid. Üldiselt tunneb inimene ennast halvasti ilma, et ta teaks põhjust. Ja sellepärast hakkabki ta käituma nii, et teha endale haiget. 

Meil kõigil on selline külg olemas. Ainult, et paljud varjavad seda oma tõelise isiksuse taha. Ennasthävitava käitumisega inimene aga karistab ennast süütundega, mis on seotud kujuteldavate või olematute asjaoludega. 

1. Ennasthävitav inimene võib tunda kurvastust või ärrituda, kui ta on saatnud korda midagi suurt ja erakordset

See võib tunduda pealtnäha kummaline aga ennasthävitav inimene võib tunda korraga enda sees tühjust, kui ta on korda saatnud mõne suure teo. Ta on näinud selle jaoks vaeva ja pingutanud aga ei tunne rahulolu oma tehtud töö pärast. Tulemus võib olla väga hea aga ta ise tunneb kurbust ja võib ärrituda, sest ta leiab ikkagi vigu ja puudusi oma loomingu juures. Ta leiab, et naeruväärne on tunda rõõmu millegi nii tühja pärast. Ta on ennasthävitav inimene. 

 

 

2. Ta provotseerib teisi ja tunneb end seejärel süüdi

Tema suhted teistega on konfliktsed. Ta ise ka ei tea, miks see nii on. Ta tekitab sageli poleemikat enda ümber. Kui teised ütlevad ei, ütleb tema jah. Kui teised ütlevad must, peab tema ütlema valge. 

Ta võib muutuda agressiivseks ja hakata sõnadega teisi ründama. Näidata välja ebaviisakust ja austusetust teiste inimeste suhtes. Kui see kõik on aga möödas, tunneb ta end tõesti süüdi sellepärast, mida ta tegi või mida ta ütles. 

3. Ta ei saa ise aru, kui ta end hästi tunneb 

Ennasthävitava inimese jaoks ei ole kunagi miski piisavalt hea, ta ei ole kunagi millegagi täiesti rahul. Tal on raske tunda rahulolu, eriti asja pärast, mille ta ise on teinud või valmistanud. Ta näeb rohkem halba, kui head. 

Kui ta peaks end hästi tundma ja keegi talle seda ütleb, siis leiab ta kohe põhjuse, miks ikkagi kõik ei ole nii hästi nagu võiks. Ta ütleb, et tegelikult ta on murelik ja ei tunne end hästi.

 

 

 

4. Ta ei pea kinni lubadustest, mille ta on iseendale andnud selleks, et oma plaane ja eesmärke ellu viia

Ta on iseenda vaenlane. Ta teeb seda kõike muidugi alateadvuslikult. Ta unustab tähtsamad kokkusaamised ja magab selle asemel, et tegutseda. Või jääb hiljaks või eksib päevaga. 

Ta elab nii nagu takistaks ta ise endale oma plaane ellu viia isegi, kui selleks avaneksid võimalused. Ta on sellepärast mitmed head võimalused maha maganud aga ta leiab ikka mõne uue võimaluse, millega ennast karistada.

 

5. Ta ohverdab ennast teiste jaoks

Ta ei ole ainult hea vaid teeb kõik, et teisi aidata. Ainult, et selliste inimeste puhul toimib headus nii, et nad arvavad nagu oleksid teiste soovid ja vajadused nende endi omast palju olulisemad ja tähtsamad. 

Ta on valmis loobuma oma isiklikust heaolust selleks, et hoolitseda teiste eest. Ta on valmis end rahaks tühjaks tegema selleks, et aidata kedagi. Ta on valmis andma oma kõige väärtuslikuma eseme selleks, et teenida kellegi poolehoidu ära. Ta tunneb end süüdi millegipärast, mis on sageli kinni ainult tema enda peas ja see liigne heldus on ainult võimalus vabastada end sellest süüst.

 

 

 

6. Ta ei oska ennast kaitsta

Ta arvab, et tal pole õigus seista oma õiguste eest väljas ega kaitsta oma huve. Ta on väga madala enesehinnanguga, ei ole endast heal arvamuse ja leiab, et ta ei ole mitte midagi väärt. 

Ühel või teisel moel arvab ta, et teistel ongi temaga õigus niimoodi käituda. Sageli on teda juba noorest peast kuritarvitatud. Ja sellepärast ta peabki sellist käitumist ja suhtumist normaalseks. 

 

7. Ta teeb ise oma suhetele halba

Tal on raske teistega normaalseid suhteid hoida. Oma südames on ta veendunud, et ta ei vääri armastust ega tähelepanu. Sageli on ta samal arvamusel ka sõpruse kohta. Ta ei oska ise ennast hinnata ega armastada ja leiab, et ju ta siis polegi seda väärt, et keegi oleks ta sõber. 

Kui ta suudabki luua mõne suhte kellegagi, tunneb ta end imelikuna. Ta leiab, et midagi on korrast ära. Ja sellepärast hakkab ta alateadvuslikult saboteerima seda suhet, muutused pirtsakaks, nõudlikuks jne. Ta teeb ise halba oma suhetele, mis võiksid toimida hästi. 

Ta kannatab ise ja paneb ka teised kannatama. Mõnikord on tema suhted nii sassis, et ta jääb üksi ja kannatab veelgi rohkem üksilduse tõttu.