70-aastasena leidis Daniel üles oma bioloogilise ema, peale 55 aastat kestnud otsinguid

 Peale aastakümneid kestnud otsinguid leidis 70-aastane prantslane üles oma bioloogilise ema, kes täna on 95-aastane.   ...

 Peale aastakümneid kestnud otsinguid leidis 70-aastane prantslane üles oma bioloogilise ema, kes täna on 95-aastane.

 

 

Artikkel ilmus prantsuse ajalehes Ouest France ning räägib 70-aastase Danieli kohtumisest oma emaga. Daniel on sündinud 1954. aastal, tema bioloogiline ema hülgas ta jättes vastsündinud lapse sünnitusmaja ette kõnniteele - sama sünnitusmaja ette, kus laps oli sündinud ja kust noor ema põgenes. Nii palju, kui teati, elasid lapse vanemad oma tööandja antud elamises, kuhu nad lapsega ei oleks saanud jääda. 

"Kogu oma elu olen ma tahtnud teada saada seda, miks mind hüljati?!"

 

 

Kõigepealt leiti lapsele asenduspere, seejärel aga Daniel adopteeriti. Adopteerimisest sai Daniel aga teada täiesti juhuslikult, siis kui ta oli 15-aastane. "Mu vanemad olid puhkama sõitnud ja mul oli vaja ühte paberit. Ma helistasin emale, kes ütles mulle, et perekonnaseisuakt on karbis. Sealt leidsin ma ka paberid, mis olid seotud adopteerimisega. Kogu mu elu kukkus kokku sel hetkel, " meenutab ta seda päeva. Danieli kasuvanemad, kes surid 1998. aasta autoavariis, ei osanud anda mingit infot mehe bioloogiliste vanemate kohta. "Terve oma elu olen ma mõtelnud, miks mind hüljati? Ma olen nutnud selle pärast. Ma tahtsin teada oma päritolu. "

"Ma nägin seda pisikest kõhna naist ja ei suutnud tema peale pahane olla."

Sellel aastal leidis Daniel lõpuks oma bioloogilise ema tänu sellele, et Rahvusnõukogu saatis talle tema dokumendid. Daniel sai teada, et tema ema, kes tänaseks päevaks on 95-aastane, elab ühes väikeses külakeses mitte väga kaugel Danieli kodust. 

 

 

2024. aasta aprillis kohtusid nad lõpuks ometi. "Ma nägin seda pisikest kõhna naist ega suutnud tema peale pahane olla. Ma ei teadnud, mida teha. Ta tõi fotod välja, rääkis mulle oma elust, sõjast. Mina rääkisin talle oma elust, " jutustab Daniel. Mees avastas ka, et tal on 16 aastat noorem poolvend. "Tema jaoks oli see ka suur üllatus. Ma näitasin talle dokumente. Me saime üsna hästi läbi. Mul on tunne, et me oleme sarnased. Ta võttis mind avasüli vastu. Nagu oleksime me kogu elu teineteist tundnud. See kõik aitab mul natukenegi unustada seda viletsust, mida ma olen pidanud üle elama. ", selgitab kahe poja isa. 

Tänaseks päevaks hoiab Daniel oma emaga ühendust, katsudes teda siiski säästa nende ühisest minevikust ega võta teemaks põhjust, mille pärast naine oma lapse hülgas. "Ma helistan talle igal nädalal, aga see ei ole kerge. Ma tahan, et ta mind usaldaks. Ma tahan teada. Kogu mu elu on see mind häirinud. Ema ütleb mulle seda, mis tal mulle öelda on, ma ei taha, et ta peaks rohkem kannatama, kui ta juba kannatanud on."