Foto : unsplash / Marcus Winkler Intelligentsus on mei...
Foto : unsplash / Marcus Winkler |
Intelligentsus on meie ühiskonnas kõrgelt hinnatud võimekus. Intelligentsus näitab vaimsete ja kognitiivsete võimete taset.
80ndatel aastatel tuli psühholoog Howard Gardner lagedale teooriaga, mille järgi on olemas mitu erinevat intelligentsuse vormi. Tema sõnul on iga inimene intelligentne, tuleb lihtsalt leida, milline intelligentsuse vorm tema juures on domineeriv.
Suhtlemisintelligentsus
Mida tuntakse ka interpersonaalse intelligentsuse nime all. Tegemist on võimega mõista teisi inimesi, aru saada nende motiividest, suhelda iga inimesega katsudes end temaga samastada.
Selle võimega kaasneb empaatiatunnetus, hea suhtlemisoskus ja tolerants. Samuti hea veenmis- ja manipuleerimisoskus.
Sellist intelligentsuse vormi võib sageli kohata poliitikute, õpetajate, professorite, müügimeeste, juhtide, enesearengu õpetajatele ja vaimsetel juhtidel.
Enesetunnetamisintelligentsus
Seisneb võimekuses mõista iseennast ja oma tundeid ning oskuses neid analüüsida igapäevases elus.
Sellised inimesed tunnevad hästi oma nõrku ja tugevaid külgi ning oma tundeid ja oskavad neid targalt ära kasutada. Tänu sellele on neil iseenda üle väga hea kontroll.
Sellist intelligentsuse vormi kohtab tihti psühholoogide, psühhiaatrite ning nõunike juures.
Kehalis-kinesteetiline intelligents
Selle keerulise nime taga on peidus kehaline intelligents. See seisneb väga heas võimes kontrollida oma keha, näiteks sportlikel eesmärkidel.
Selline intelligentsuse vorm on näiteks tippsportlastel, tantsijatel või siis kirurgidel.
Keeleline intelligents
Nii nagu nimest võib välja lugeda, on tegemist hea keele- ja keelteoskusega. See on oskus kasutada ja mõista sõnu ning mõtete varjundeid. Üldiselt käib sinna alla ka võimekus mõista, kuidas keel mõjutab meie emotsioone.
Selline intelligentsuse vorm on hästi välja arenenud kirjanike, luuletajate, rektorite ja tõlkijate juures.
Loogilis-matemaatiline intelligentsus
Koos keelelise intelligentsusega on just see intelligentsuse vorm see, mida kõige paremini teatakse ning hinnatakse. Loogilis-matemaatiline intelligentsus on oskus lahendada matemaatilisi ülesandeid, kasutada loogikat nii matemaatiliste, kui teaduslike probleemide lahendamiseks.
Arvutamine, mõõtmine, loogika kasutamine ning probleemide lahendamine on võimed, mis kaasnevad selle intelligentsuse vormiga.
Seda intelligentsuse vormi kohtab sageli arstide, teadlaste ning ärimeeste juures.
Muusikaline intelligentsus
Tõenäoliselt pole vaja lahti seletadagi, millise intelligentsuse vormiga on tegu. Sellise intelligentsiga inimestel on väga hea muusikaline kuulmine.
Nad oskavad mängida mõnda muusikainstrumenti, luua muusikat, jäljendada rütmi ning mäletada seda ning samuti hinnata muusikat.
Muusikutel, heliloojatel ja lauljatel on selline intelligentsuse vorm.
Ruumiline intelligentsus
Seisneb oskuses visualiseerida ümbritsevat ruumi ning näha selles potentsiaali. Samuti oskuses kaarte lugeda.
Selline intelligentsuse vorm on arhitektidel, puuseppadel ja planeerijatel.
Naturalistlik intelligentsus
Seisneb võimes eristada (elus)objekte ning lahterdada neid erinevatesse kategooriatesse. Selline oskus on hinnatud loomateadlaste, botaanikute ja arheoloogide juures. See intelligentsuse vorm hõlmab head keskkonnatunnetust.
Ja boonuseks: eksistentsiaalne (olemuslik) intelligents (vaimne)
Eksistentsiaalne intelligentsus seisneb võimes otsida elu mõtet ning algust.
Psühholoogi sõnul ei ole tegemist erineva intelligentsuse vormiga, vaid ainult osaga sellest.
Kommentaare ei ole