Maarja lugu : "Ma lähen pensionile, kui mu poeg saab 20-aastaseks!"

    foto : unsplash / Omar Lopez   Lapse saamiseks vanust e...

 

 

foto : unsplash / Omar Lopez

 

Lapse saamiseks vanust ei ole, vähemalt nii kaua, kui loodus veel võimalust annab ja rasedus kulgeb probleemideta. Maarja aga, kellel on oma pojaga 40 aastane vanusevahe, näeb oma tulevikku natuke teises valguses kui siis, kui ta oleks saanud lapse noorest peast. 

Üha rohkem ja rohkem on neid naisi, kes eelistavad kõigepealt lõpetada õpingud ja teha karjääri ning alles siis mõtelda pere loomise ja laste sünni peale. Mõnikord võib soov selles vanuses last saada tekkida ka naistel, kellel on juba laps kasvamas ent kelle uus armastus on tekitanud taas soovi emaks saada. Teiste puhul on takistuseks saanud jälle see, et õige inimesega ei kohtutud lihtsalt varem. Nii juhtus ka Maarjaga, kes kohtas oma tulevase lapse isa alles siis, kui ta oli 38-aastane. Maarja jäi rasedaks aasta hiljem. Hoolimata keisrilõikest ja rasedusaegsest diabeedist läks kõik siiski hästi. Maarja tähistas oma 40-aastast sünnipäeva 2-kuuse pojaga, seega on neil täpselt 40 aastat vanusevahet. Maarja naerabki, et ta läheb pensionile, kui poeg saab 20-aastaseks. Ent Maarja näeb siiski oma hilist emadust pigem positiivses valguses. 

 

 

"Selles vanuses ei olda enam selline tuisupea. Teadmisi on natukene rohkem kindlasti ning kannatlikkust, mida samuti vaja läheb, et mitte närvi minna ja paanikasse sattuda kohe, kui beebi nutma hakkab. Mu mehe vanemad olid hästi pealetükkivad, nad ikka läksid tõsiselt liiale, ma olin see naine, kes pani piirid paika. Siitmaalt hakkab nüüd minu elu ja ongi kõik. Noorest peast ma ei tea, kas ma oleksin julgenud midagi sellist teha. 

Maarja igapäevane elu lapsega on ilmselt samasugune nagu kõikidel teistel emadel oma beebidega, ta tunneb küll suurt väsimust, sest öösiti ei saa välja puhata ent ta tunneb, et naudib ka iga hetke ja päeva koos pojaga. Beebi eest hoolitsemine ei ole kurnav vaid tema jaoks rõõm. 

 

 

Maarja mõtted keerlevad aga teistsuguste küsimuste ümber. Ta tabab end tihti mõtlemast tuleviku peale. Ta ütleb, et nad on mehega muutnud oma eluviise tervislikumaks - kõike seda, et olla kauem heas vormis ning terve. Maarja ei taha ka seda, et poja koolikaaslased hakkaksid teda pidama lapse vanaemaks. Maarja loodab, et poiss hiljem ei peaks tundma häbi sellepärast, et tema vanemad on teistest vanuse võrra kaugel ees. Maarja on teadlik, et Robin jääb kõikide märkide järgi tema viimaseks lapseks, kui nad just kiiresti mehega ei otsusta. Praegu on Robin aga aastane ja mõtet teisest lapsest pole neile veel pähe tulnud. 

Maaarja on ka veendunud, et kui tulevikus aitab just poja noorus jääda ka temal nooruslikuks. Sellest aga on vara veel rääkida. Praegu naudib Maarja iga hetke oma lapsega koos.