Lapsevanemad, kes ei sunni oma lapsi õppima ega koolis käima

    foto : unsplash / Marisa Howenstine      On lapsevanema...

 

 

foto : unsplash / Marisa Howenstine

 

 

 On lapsevanemaid, kes ei panegi oma lapsi tavakooli, öeldes, et nad tahavad jätta lapsele arenguruumi ning lasta lapsel endal otsustada, millal ja mida õppida. Nad ei sunni lapsi õppima lugemist ja kirjutamist. 

Suurbritannias elavad Adele ja Matt Allen on otsustanud kasvatada ise oma lapsi. Nende 3 last (12-, 8- ja 4-aastased) ei käi koolis ja õpivad ise kodus omas rütmis. 

 

Lapsed valivad ise, mida ja millal nad õppida tahavad

Pereema sõnul valivad lapsed ise, millal nad mida õppida tahavad. Nende poeg oli 10-aastane, kui ta hakkas huvi tundma lugemise ja kirjutamise vastu. Ta võttis pliiatsi ja paberi kätte ning õppis ise kõik selgeks. 

Lapsevanematena on nende soov, et lapsed valiksid ise oma tee. Kodus võivad nende lapsed heita magama siis, kui isu selleks tuleb ja ärgata hommikul siis, kui soov selleks on. Peres ei ole kindlaid söögiaegu, tavaliselt süüakse alles siis, kui kõht läheb tühjaks. Vanemad arvestavad sellega, et kasvades suuremaks hakkavad lapsed ise süüa tegema siis, kui neil söögiisu tekib. Adele ja Matt ei sunni kunagi lapsi midagi tegema ent nad innustavad, et lapsed lööksid kaasa kodutööde juures. Näiteks koduloomade eest hoolitsedes, aiatööde tegemisel või siis hoopis tubade koristamisel. Nad ei järgi tavalisi kasvatusmeetodeid, selle asemel aitavad nad lastel maailma avastada. 

 

 

Nad ei taha avaldada lastele survet ja sundida neid õppima teatud aineid nagu koolisüsteem seda nõuab. See aga ei tähenda nagu võiksid lapsed absoluutselt kõike teha ja nagu oleksid neil kõik õigused. Adele ja Matt usuvad, et lastel on õigus olla iseseisev, teha oma isiklikke valikuid ning otsustada ise, mida nad teha tahavad selle asemel, et elada diktatuuri all. See ei tähenda sugugi nagu ei juhendaks nad oma lapsi. Nad ei sunni lihtsalt lapsi otsuseid vastu võtma. Samuti ei tähenda see nagu ei õpiks nende lapsed üldse midagi. 12-aastane poeg näiteks huvitub väga kõigest, mis on seotud loomade ja arvutitega, 8-aastane tütar aga õpib õmblemist. 

 

 

Ükski pere laps ei ole sündinud haiglas meditsiinilises keskkonnas. Nad on alati leidnud alternatiivseid lahendusi ja hoidnud oma lapsi tervisesüsteemist kaugel. Nad ei ole oma lapsi vaktsineerinud, see on otsus, mida kõik inimesed ei mõista. Adele ja Matt ei käi arsti juures ega kasuta apteegis müüdavaid ravimeid, selle asemel kasutavad nad looduslikke ja taimede baasil põhinevaid ravimeetodeid. 

Paljud inimesed peavad ei saa neid aru, neid on peetud julmadeks ja hoolimatuteks, samuti on öeldud, et nad on lapsevanematena lihtsalt laisad. Adele Allen aga ütleb, et teda ajab see naerma, sest need, kes nii ütlevad, ei näe nende igapäevast elu. Iga päev nende elus on erinev. Neil ei ole kindlaid kellaaegu ja nad elavad päev-päevalt. Lapsevanematena ei jäta nad oma lapsi hooletusse, vaid muretsevad ja tunnevad huvi nende käekäigu kohta. Nad ei saada oma lapsi lihtsalt kooli, et õpetajad nende eest hoolitseksid. Nad tahavad ise oma lapsi kasvatada. Nende kasvatusel on ka piirid aga mitte mingid absurdsed reeglid. Ja nad vasutavad täiel määral oma laste arengu eest.