Uue põlvkonna lapsevanemad, kes teevad kõike lastega koos ja väldivad karmikäelist kasvatusviisi

    foto : unsplash / Caroline Hernandez   Mille poolest er...

 

 

foto : unsplash / Caroline Hernandez

 

Mille poolest erinevad uue põlvkonna lapsevanemad eelmisest?

Nende elu ei jää seisma laste sünniga. Lapsed ei ole takistuseks, miks üks või teine asi jääksid tegemata. Nad lähevad koos beebiga reisima ja teevad üldse kõike palju rohkem koos lastega, kui nende vanemad, kellele meeldis end õhtuti valmis sättida, et minna teatrisse, kinno või restorani - uue põlvkonna vanemad teevad seda kõike koos lastega. Lastega aja veetmisest on saanud kõige olulisem asi. Nad ei pea laste pärast mitte millestki loobuma.

Nende jaoks on palju tähtsam võrdõiguslikkus. Neile ei meeldi stereotüüpne peremudel, mille järgi isa käib tööl ja ema kasvatab lapsi. Mõlemad panustavad laste kasvatamisse võrdselt.

Nad ei ela ka ühiskonna surve all. Nad tahavad kasvatada oma lapsi enda tõekspidamiste järgi. Nad leiavad, et tänapäeva süsteem pole piisavalt toimiv nende laste jaoks. Autoritaarsete lapsevanemate asemel on nüüd lapsevanemad, kellel on oma lastega sõprussuhteid, tänu millele nad ka mõistavad ja tunnevad oma lapsi paremini, kui eelnev põlvkond. 

Uue põlvkonna lapsevanemad näitavad, kuidas on võimalik lapsi kasvatada teistsugusel moel, rakendades uut kasvatusviisi. Suhtes lapsega on kõige tähtsamal kohal usaldus ja heatahtlikkus.

Erinevalt vanemast põlvkonnast, kes käisid õhtuti palju väljas ilma lasteta, tahab uus põlvkond teha kõike koos lastega. Lapsed ei ole takistuseks, koos lastega võib minna igale poole. Laste pärast ei pea ka oma töökarjäärist loobuma.

Uue põlvkonna lapsevanemad ei võta kuulda ka oma vanemate soovitusi ja nõuandeid kasvatuse küsimustes. Nad lubavad palju rohkem oma lastele, kui vanem põlvkond. Väldivad iga hinna eest karmikäelist kasvatusviisi, midanende vanemad kunagi kasutasid. 

Nad on palju leebemad ja järeleandlikumad, toetavad oma lapsi rohkem ja kasutavad positiivset distsipliini. Nad ei ole nii ranged nagu nende vanemad seda olid. Emotsionaalne lähedus lastega on palju tähtsamal kohal, kui autoritaarsus. Tänapäeva lapsevanem oskab oma last kallistada ja näidata talle oma armastust.

Nad võitlevad ka stereotüüpide vastu ja pooldavad võrdõigluslikkust. Autoritaarsete lapsevanemate asemel on vanemad, kes on laste sõbrad, kes arvestavad rohkem laste soovide ja vajadustega, kes võtavad aega, et last ära kuulata, kes hoolivad rohkem lapse arvamusest. 

Nad otsivad praktilisi lahendusi ega tunne ennast süüdi, kui on midagi valesti teinud.