Naised pihivad, mis pani neid oma kaaslast petma

    Foto : unsplash / Tamara Bitter     Lood elust...

 

 

Foto : unsplash / Tamara Bitter

 

 

Lood elust enesest

 

1. Alati ei pea keegi kannatama

" Enne ma arvasin ikka väga halvasti neist naistest või meestest, kes oma enda partnerit petavad. Ja näed, nüüd ma olen ise ka üks selline. Nii, et kunagi ei maksa öelda iial, sest sa kunagi ei tea. Mul on tegelikult hästi tore elu. Me oleme mehega juba hästi kaua koos olnud, meil on 3 last, kes on minu jaoks kõige tähtsamad ja kõik on tegelikult korras. Ainult, et ma ei ole nii õnnelik nagu ma tahaksin ja ma ei saa sinna midagi parata, kui mulle teised mehed meeldivad. Mul on tunne nagu oleksin ma lõksus omaenda elus. Ja ma ei tea, mida teha. Ma olen rääkinud mitu korda oma mehega, et ma ei tunne ennast hästi ja midagi on nagu puudu aga tema jaoks pole lahutus mingi lahendus ja olgem ausad, laste jaoks poleks see ka õige tegu. Mees ei taha mul üldse sellest teemast rääkida. Tema arust on meil kõik olemas, et õnnelik olla ja tegelikult on tal ju õigus. Ma ei tohiks nii palju nuriseda. 

Ma olen üritanud oma mõtetes ja tunnetes korda luua. Neist lahti saada. 

Ma ei taha oma mehele haiget teha ja ta ei saa kunagi teada, mis on juhtunud. Milleks ma peaksin talle haiget tegema? Ja ausalt öeldes need teised suhted pole olnudki sellised, et ma jätaks oma mehe ja pere kõige selle pärast. Lihtsalt hetkeline tunnete möll, mis mõne aja pärast jälle üle läheb. Ja nii ma elangi edasi. Ja tunnen ennast mõnikord oma mehe ees süüdi."

 

 

2. See oli mu viimane võimalus

Ma petsin meest, kellega ma olin juba 4 aastat koos. See oli mu ainus võimalus, et panna teda midagi tegema. Ja näha, kas see talle üldse korda läheb. Tegelikult ei läinud. 

Meie lugu oli juba läbi saamas aga mina olin see naiivne, kes ei tahtnud seda enesele tunnistada. Ma ei tahtnud, et ta ära läheb. Ma ei tahtnud jälle üksi olla. Kõike otsast alustada. 4 aastat see on pikk aeg ikkagi. Meil oli nii palju ühiseid mälestusi. 

Võib-olla ma petsingi teda selle eesmärgiga, et endale tõestada, et kui meie lugu peakski läbi saama, siis on mul ka teisi võimalusi ja ta pole ainus. 

Muidugi ei olnud see kõige õigem lahendus, sest see muutis asjad veelgi keerulisemaks ja isegi, kui mees tegi, nagu ei puutuks see üldse temasse, siis ma tean, et tegelikult tegi see talle haiget. Ja mina olin see, kes oli kogu selles loos lõhkuja pool. Sest see, kes petab, on alati süüdi, on ju nii? Tegelikult mind ennast pani see vaatama petmisele ja truuduse murdmisele hoopis läbi teise pilgu. Ma ise arvan, et me ei saa kõiki inimesi süüdistada oma kaaslase petmises ja mõnikord tuleks hoopis vaadata, mis neid ajendas selleks. Nii kaua, kui sa seda ei tea, ei mõista sa ka oma kaaslast.

3. Ma leidsin ennast taas üles

Ma usun, et see põhjus, miks ma oma meest petsin, oli see, et ma tahtsin tunda, et ma elan ja olen. Tahtsin, et keegi mind vaatab kui naist ja tahab mind. Me oleme koos juba 9 aastat. Mu mees on heal majanduslikul järjel ja üsna edukas omal alal. Ja tegelikult kogu meie elu keerlebki tema ja ta töö ümber. Ta on hästi nõutud oma töö pärast ja tal on vähe vaba aega. Mina olen ainult tema naine, kes on alati varjus.

 

 

Mingil hetkel pidi see mulle koormavaks muutuma. Ja kui me sõbrannadega ükskord reisima koos läksime, siis avastasin ma ühel hetkel, et mulle tõesti meeldis võõrastega flirtida. Ma olin jälle see, kes ma olin kunagi ammu, oma hinges noor ja vallatu ja kõik oli võimalik. Kellelegi polnud vaja aru anda, ühtegi muret ei olnud. 

No ja nii see läks. Kui võimalus tekkis, ei osanud ma ära öelda. Pärast ma muidugi kahetsesin aga siis oli juba liiga hilja. 

4. Ma arvasin, et meie vahel oli kõik läbi

Sellest on nüüd mitu aastat möödas, kui ma tõesti oma meest petsin. Meie vahel oli kõik juba tegelikult läbi, ma ei tea isegi, miks me veel koos olime. Peale üht suuremat tüli jäin ma töö juurde kauemaks. No eks ma ju teadsin, et ülemus jäi ka veel midagi lõpetama ja ta meeldis mulle. Me naljatasime omavahel juba pikemat aega, niisama süütu flirt. Sel õhtul ta aga nägi, et minuga ei ole kõik päris korras ja nii me siis jäimegi rääkima. Ja nii see algas. 

Ma jõudsin koju alles hilja õhtul. Mees ootas mind ja tundis end ilmselt süüdi, sest ta tuli vabandama. Ja lubas, et pingutas edaspidi. Ma ei rääkinud talle sellest, mis minu ja mu ülemuse vahel juhtus ja ta ei saanudki seda kunagi teada, sest me läksime juba varsti lahku.