Mis on kõhupiirkonda ladestunud rasva peamiseks põhjustajaks ekspertide sõnul?

Foto : unspalsh / Nadine Primeau Vistseraalne rasv o...

Foto : unspalsh / Nadine Primeau

Vistseraalne rasv on see, mis koduneb kõhupiirkonda, rahvasuus kutsutakse seda kõhurasvaks. Tegemist on täiesti normaalse nähtusega, mis võib aga liiga suures koguses muutuda tervisele ohtlikuks.

Vistseraalne rasv võib põhjustada selliseid tõsiseid haiguseid pikema perioodi jooksul nagu diabeet, kõrgvererõhk, kolesterool, südame-veresoonkonnahaigused jne.

Tegemist on rasvaga, mis koguneb kõhuõõnde organite ( maks, soolestik) ümber, täpsemalt öeldes lihaste ja elundite vahele, häirides seega kogu organismi tööd.

Vistseraalse rasva ladestumise põhjuseid on mitmeid, nende seas hormoonid, pärilikkus, erinevad ravimid, vanus ja füüsiline aktiivsus ja loomulikult toitumine, mis mängivad olulist rolli kõhurasva juures.

Üks põhjustest, mis on kõige suurema tähtsusega kõhurasva tekkimisel, on meie toitumisharjumused.

Kehakaal ja kehakoostis on otseselt seotud meie toitumise ning keha energiakuluga. Süües rohkem kaloreid, kui keha energiat vajab, on normaalne, et me võtame kaalus juurde ning et seejuures hakkab rasv kogunema just kõhupiirkonda. Tarbides aga vähem kaloreid, hakkab kaal langema ning kaob ka kõhupeal olev rasvakiht.

Ja kuna kõige määravamaks on kõhurasva juures toitumine, siis tulebki just selles vallas sisse seada suured muutused. Toitumisspetsialistid soovitavad teha alguses väikeseid muutuseid toitumisharjumustes, mis aitavad pikemaajaliselt suuri muutuseid teha.

Eelistada tuleks toitainerikkaid eineid (köögi- ja puuvilju) ning valgurikkaid toite. Valgurikaste toitude seas tuleks ära mainida valge liha, kala, Kreeka pähklid, lahja kodujuust, Kreeka jogurt, chia seemned, läätsed ja kinoa.

Piirata tuleks aga rafineeritud suhkru tarbimist ning süüa vähem kõrge kalorisisaldusega toite. Samuti tuleks oluliselt vähendada alkoholi tarbimist.

Ja selleks, et paremaid tulemusi saada, tuleks hakata ka rohkem liikuma.