Mida vanemaks inimene saab, seda vähem ta teistega suhtlemist otsib

         Teadlaste sõnul ei muuda vanus meid sugugi tolerantsemaks ega sotsiaalsemaks. Otse vastupidi. Vähemalt kinnitav...

 

 

 

 

 Teadlaste sõnul ei muuda vanus meid sugugi tolerantsemaks ega sotsiaalsemaks. Otse vastupidi. Vähemalt kinnitavad seda teaduslikud uuringud. Suurbritannias asuva Oxford'i Ülikooli ja Soomes asuva Aalto Ülikooli teadlased tõestasid, et inimese tutvusringkond kipub vananedes aina väiksemaks muutuma. Sellele on mitmeid erinevaid põhjuseid. 

Mida rohkem aeg möödub, seda rohkem kaldub inimene valima neid, kellega üldse läbi käia ja kellega maksab suhelda. Ja see kehtib kõikide elu valdkondade kohta, siin ei saa rääkida ainult sotsiaalsest suhtlemisest. See uuringutöö viidi läbi 3. miljoni täiskasvanud inimese peal, eesmärk oli välja selgitada, kui tihti inimene üldse kõrges vanuses suhtleb teistega. Selle uuringu käigus vaadati, kui tihti inimene käis näiteks sotsiaalvõrkudes, rääkis telefoniga või kohtus teistega. 

Uuringu tulemustest selguski, et vanemaks saades kaldub inimene alateadvuslikult rohkem filtreerima neid, kellega maksab suhelda ja kellega mitte. Selles vanuses  hakkavad lugema ainult need, kelle sõpruses ja siiruses pole vaja enam kahelda. Aastate möödudes kaotab inimene oma kannatlikkuse rumaluse ja kahepalgelisuse ees. See on üks põhjustest, miks inimene eelistab vähem suhelda teatud vanusesse jõudes. Tekib mõte, miks raisata oma väärtuslikku aega inimeste peale, kes seda ei vääri. 

 

 

Mida vanemaks saab inimene, seda rohkem õpib ta hindama tõelist ja omakasupüüdmatut sõprust ning oma lähedasi, kes annavad elule mõtte. Sellel ajal hakatakse elu nägema hoopis teises valguses. See, mis oli tähtis enne, kaotab oma tähtsuse.  Selleks aga peab inimene olema teatud vanusesse jõudnud, 20-30. aastased sellisest maailmavaatest aru ei saa, mis on suurel määral vastuolus nende endi omaga, sest nooremaid inimesi juhib teadmistejanu ja soov uute tutvuste järele ja sellepärast leiavadki nooremad inimesed kiiremini sõpru endale, kui vanemad. 

Lisaks sellele selgub, et ka inimese isiksus muutub vanusega. Seda kinnitavad teadlased artiklis, mis ilmus ajakirjas American Psychological Association. See uurimistöö viidi läbi 47 000 Ameerika Ühendriikide ja Euroopa elaniku peal. Uuringutöö tulemused kinnitasid, et inimese isiksusejooned muutuvad elu jooksul. 

 

 

Selle uurimistöö jaoks kasutasid teadlased Big Five meetodit. Tegemist on viie isiksusejoonega, mille tähed moodustavad sõna "ocean". 

O tähendab avatud silmaringi ja originaalsust. C teadvust, kontrolli ja piiranguid. E ekstravertsust, energiat ja entusiasmi. A heatahtlikkust ja kiindumust. N närvilisust ja negatiivseid emotsioone. 

Seda meetodit kasutades märkasid teadlased, et vanemaks saades kaldub inimene rohkem hoidma kindlasse gruppi. Vanemad inimesed ei näidanud suurt huvi välja uute asjade ja tegevuste vastu, palju rohkem eelistasid nad teha kõike oma vana harjumuspärast viisi pidi. Nad olid ka introvertsemad ja keskenduvad rohkem iseendale, huvitudes vähem teistest. Selles vanuses inimesi ei huvita enam nii palju teistega suhtlemine, selle asemel eelistavad nad palju rohkem teha seda, mis neile meeldib ja mida nad tõest teha tahavad.