50-ndate kriis - müüt või tegelikkus?

    foto : unsplash / Guillaume de Germain     50-ndate kri...

 

 

foto : unsplash / Guillaume de Germain

 

 

50-ndate kriisi tuleb üsna tihti ette. Me kõik tunneme kedagi, kes on oma elu otsustanud muuta just selles vanuses. Selliseid juhtumeid elust enesest kohtab üsna tihti. 

Mis see õieti on, see 50-ndate kriis? 

Tegemist on eksistentsiaalse kriisiga, millega võib kaasneda soov iga hinna eest nooruslikum välja näha, naiste puhul mängib olulist rolli seik, et menopaus ei ole enam kaugel, samuti võivad mõjutada kriisi vallandumist ka laste kodust lahkumised või siis muud suuremad sündmused. 

Millised sümptomid viitavad 50-ndate kriisile? 

Huvi kaotamine lähedaste, sõprade, pereliikmete või siis oma töö vastu. Kõik tundub tühisena ja mõttetuna.

Pidev rahulolematuse tunne. Isupuudus, unehäired, mustad mõtted, kurbus ja mõtted, mis on seotud surmaga.

Soov otsida õnne mujalt. Inimene võib müüa sellepärast oma maja, lahutada, osta paadi, minna reisima mitmeks kuuks või leida endale uue huviala. 

 

 

 

Nooruse nostalgia, millest võib saada kinnisidee. Soov iga hinna eest noorem välja paista, kasutades selleks ilukirurgia abi või siis muuta täielikult oma välimust.

Liigne alkoholi, narkootiliste ainete või ravimite tarbimine, mis aitaksid unustada oma halba enesetunnet. 

Kuidas erineb 50-ndate kriis naiste ja meeste puhul? 

• Naiste puhul on see sageli seotud menopausiga. Teadvustamine, et naine enam lapsi ei saa, mis leiab sageli samal ajal aset, kui olemasolevad lapsed kodust lahkuvad, võib panna naist sügavalt oma elu üle järele mõtlema. 

• Meeste puhul lööb sageli välja teine noorus. Mõnikord hakkab mees ka oma töö ja tuleviku üle järele mõtlema. 

 

 

Milleks see kriis vajalik on? 

Pigem tuleks seda võtta, kui positiivset võimalust, mis aitab oma olukorda ümber hinnata. Leida oma elule uus mõte ja seda selles, mis puudutab era-, kui tööalast elu. 

Kuidas selle kriisiga toime tulla? 

Et sellest olukorrast võimalikult tervelt välja tulla, tuleb arvesse võtta, et see kriis aitab näha asju õiges valguses ja näha seda, mida sa pead oma elus muutma. Tähtis on sellest rääkida, eriti selle inimesega, kellega sa koos elad. Mõnikord võib abi olla ka psühholoogist, kes aitab paremini toimuvat mõista. 

 

Mida teha, kui su kaaslasel on keskeakriis? 

Lähedaste jaoks võib see samuti olla keeruliseks perioodiks. Sest kui inimene hakkab ise kõiges kahtlema, löövad kõik alused, mis seni kindlalt on püsinud, kõikuma. Inimene, kes kannatab 50-ndate kriisi all, vajab seda, et keegi teda ära kuulaks ja teda mõistaks, ta tahab vabaneda kõikidest pettumustest ja rahulolematusest, mida ta tunneb, et taas kergema südamega hingata. Ta vajab hingamisruumi, et end taas leida. Kindlasti ei tohiks loopida talle kaikaid kodaratesse. 50-ndate kriis läheb alati mööda, kui piirata nii palju, kui võimalik impulsiivset hoiakut ja sellega kaasnevate otsuste vastuvõtmist.