Lugeja palub abi : mida teha mehega, kellel on raske minevik?

  foto : unsplash / Nathan Dumlao      "Ma tahan muret...

 

foto : unsplash / Nathan Dumlao

 

 

 "Ma tahan muret jagada, sest ma ei tea enam ise ka, mida ma tegema peaksin ja tahan lihtsalt teiste arvamust kuulda. Paar kuud tagasi kohtusin ma ühe mehega. Muidu on ta väga tore mees, selline hoolitsev ja tähelepanelik, hoiab käest kinni ja kallistab kogu aeg... Polegi nagu midagi öelda, kui ta ei oleks minevikus teinud midagi, milles ma tegelikult ei saa teda isegi süüdistada ja mul pole õigust talle etteheiteid ka teha...

Alguses ei rääkinud ta midagi ja üldse mulle jäi mulje, et ta on pigem tagasihoidlik ja omaette. Isegi voodis, ta lihtsalt oli nii närvis, et sellest ei tulnud midagi välja. No ta oli kaua üksi ka olnud, eks see mõjutas. 

Aga mis mind kõige rohkem üllatas, oli see, mis ta oma minevikust mulle rääkis. Ta on narkootikume tarbinud mingil eluperioodil. Tal on palju naisi olnud. Ta on tundnud huvi või tõmmet isegi meeste vastu. Ja on teinud asju, mida ma iialgi ei teeks. Tal on üsna raju minevik ühesõnaga. 

 

 

Ma ei tea, ma lihtsalt ei saa seda enam peast ära. Sellest ajast, kui ta mulle kõik ära rääkis, mul on temast hoopis teine mulje, ma poleks iialgi temast midagi sellist arvanud. Ma arvasin tõesti, et ta on hoopis teistsugune inimene, kes ta tegelikult on. 

Kui esimeste asjadega veel võib leppida kuidagi (isegi, kui ma tunnistan, et ka see on minu jaoks too much), siis tema teiste minevikku puudutavate seikadega on mul juba raskem leppida. Ma ei saa seda oma peast välja ja mul raske ennast näha sellise mehega koos tulevikus. 

Ma saan aru, et see on tema minevik ja ta on sellest üle saanud, ma ei saa teda süüdistada, sest ta on ise teinud oma valikud nagu me kõik ilmselt aga seal on üks aga. Mul on raske sellise mehega koos olla. Ja ma ei sa sinna midagi parata.

Veelgi hullem (ja ilmselt selles kogu probleem tegelikult seisnebki), ma olen hakanud teda meeletult kahtlustama sellest ajast, kui ta mulle kõik ära rääkis ja südant puistas. Näiteks, kui tal peaks midagi elus juhtuma, no ikka tuleb ju probleeme ette ja kui tal jälle tekib isu proovida seda kõike: naisi ja narkootikume... Alati on ju oht, et see peatükk tema elus pole päriselt läbi saanud.

 

 

Ma tunnen, et ma pole piisavalt tasemel, et temasuguse inimesega hakkama saada. Tal on liiga keeruline elu olnud. Ma ei tunne end temaga hästi voodis ka, teades, kui paljude naistega ta on olnud. Mida ta kõik näinud on. 

Ma saan aru, et tema vastu on see ääretult ebaõiglane, sest ta oli aus minu vastu. 

Aga mul on raske teda näha sellisena nagu enne. Ma ei suuda kujutada teda oma isagagi rääkimas. Mul on nii kahju temast ja iseendast. Ta on muidu igati tore ja me saame omavahel hästi läbi.

Ta on armunud, seda on näha. Kogu aeg kirjutab ja helistab. Ta ütleb, et ma olen see, keda ta on kogu elu otsinud. Et ta on minu nimel kõigeks valmis. 

 

 

Kõik sobib hästi. Ja ma tean, et kui ma ta maha jätan, siis murran ma ta südame.

Aga ma lihtsalt ei oska nii, et ma ei mõtleks tema mineviku peale. 

Võib-olla see, mis mind kõige rohkem häiribki, on see, et ta nagu ei kahetse seda üldse, mida ta on teinud, see on olnud selline lahe aeg tema elus ja ta räägib oma rajudest öödest naistega nagu mingi uhkusetundega. Kui ta nägi, kuidas ma seda võtsin, katsus ta ruttu muuta oma sõnu aga kahju oli juba tehtud ja nüüd ma ei teagi, mida ma tegema pean. Kas keegi oskab nõu anda? "