Naine palub abi : "Ämm sekkub kogu aeg meie ellu!"

  foto : pexels / Cottonbro studio    "Tere. Pöördun t...

 

foto : pexels / Cottonbro studio

 

 "Tere. Pöördun teie poole, äkki keegi oskab aidata, mida antud situatsioonis kõige parem oleks teha. Kui keegi on midagi sarnast läbi elanud. Ma olen mehega koos juba kaks aastat, me oleme mõlemad üle 30 ja selle aasta algusest  elame ühise katuse all. Viimased kuud on olnud üsna rasked juba sellepärast, et mehel on alkoravi peal ja selle tõttu ei ole tal väga kerge hetkel, õnneks pole ta alla andnud. Kõige suurem probleem on aga mehe ema. 

Ta on tõesti pealetükkiv, topib oma nina igale poole, isegi selle pidi tema otsustama, mis värvi me suures toas seinad värvime. Meie eraelu, terviseprobleemid - kõik on temal vaja teada. Ma olen sellest oma psühholoogiga rääkinud, ta on mind palju aidanud ja andnud isegi näpunäiteid, aga mul on tunne, et mu ämma puhul ei toimi mitte miski. Nagu hane selga vesi. 

 

 

Nüüd on aga nii, et ma pean minema viljatusravile ja tegema teste, sest me tahame last saada. Ma parema meelega ei oleks tahtnud ämmale sellest üldse rääkidagi, aga ma vajasin kedagi, kellele kõik südame pealt ära öelda. No ja mis tema tegi - ta läks ilma minuga nõu pidamata oma tütremehe käes küsima, kas too ei tahaks meile spermadoonoriks tulla. See inimene isegi ei teadnud mu mehe probleemidest! Ja nii need uudised liiguvadki ja mitte päris kujul, vaid alati moonutatult, sest ma tean, et meie puhul näiteks pole vaja üldse mingit doonorit. Ma olen tõesti pettunud oma ämmas, sest ta on läinud sel korral liiga kaugele. 

Ma olen oma mehega sellest mitu korda rääkinud, tema kaitseb oma ema ja leiab talle ainult vabandusi. Enne, kui me kokku saime, hoolitses ema tema eest kogu aeg ja tegi kõik tal kodus ära. Mul on tõesti hirm, mis siis saab, kui meil veel lapsed on? Ta on oma teiste lastelaste suhtes ka selline kriitiline, kogu aeg ütleb, kui palju lapsed tohivad süüa ja mida tohib lastele anda. Kõik tunnevad temaga ennast halvasti. 

 

 

Ma ei tea mida teha, sest praegu on olukord täiesti käest ära läinud ja ma olen hakanud ämmast eemale hoidma. Mis on kõige hullem - me oleme mehega nüüd kogu aeg tülis ja suhe on pingeline, sest mees hoiab oma ema poole. Kuidas ma saaksin ämmale selgeks teha, et ma ei võta ta poega temalt ära, ma tahan lihtsalt ka natuke isiklikku ruumi oma kodus? Mina ei topi oma nina tema asjadesse ja ei uuri tema elu kohta, ma tahaks, et ta austaks ka minu elu  rohkem. Tänan teid, kes viitsisid lugeda."