"Ma armastan teise mehe naist"

  foto : unsplash / Brooke Cagle   "Ma armastan teise m...

 

foto : unsplash / Brooke Cagle

 

"Ma armastan teise mehe naist."

Ta on lahus oma naisest nüüd juba kolm ja pool aastat. Naine, keda ta armastab, on abielus ligi 20-aastat ja õnnetu. Alguses olid nad lihtsalt naabrid. Nad on kogu aeg hästi läbi saanud omavahel. Saavad tihti kokku. Alguses selleks, et kord kuus koos saunaõhtu korraldada ja maailmaasju arutada. Siis iga nädal, et oma elust ja olust rääkida, teemad läksid iga korraga üha isiklikumaks. Kuni siis ühel ilusal õhtul pidi ta endale tõtt tunnistama: ta oli kõrvuni armunud oma naabrinaisesse. Ja see tunne oli vastastikune. Sellel samal õhtul nad suudlesid esimest korda. 

Ta ei saa öelda, et see oleks tulnud talle ootamatult, sest naabrinaine on väga ilus naine ega jäta kedagi ükskõikseks. Ta lihtsalt ei tahtnud endale tõde tunnistada enne. 

Ta pole kunagi olnud selline, kes tahab teiste suhteid ära rikkuda ega elada oma elu keeruliseks lihtsalt niisama. Sellist mõtetki pole talle elu sees pähe tulnud. Abielunaisega ringi käimine pole olnud küll see, millest ta oleks unistanud. 

 

 

Ainult, et kuni selle hetkeni nad ei olnud ju käinud koos vaid kohtunud juhtumisi, kuna tegemist oli naabritevahelise suhtega. Ja enne, kui mees arugi sai, mis toimub, oli ta juba armunud oma naabrinaisesse. Kõrvuni armunud. Nii armunud, et see viis mõistuse. 

Tema, kellel varsti hakkab 50 ette tiksuma, käitub nüüd nagu teismeline poisike isegi, kui alles hiljuti oli ta arvanud, et selliste asjadega tal enam tegemist teha ei tule. 

Nüüd on sellest aasta juba möödas. 

Naabrinaine elab ikka veel oma tulevase eksabikaasaga ja valmistab vaikselt oma lahutust ette. Pikk tee on veel käia, sest iga lahutus on valus samm. Nii tema, kui tema mehe jaoks, keda kellegi teise pärast maha jäetakse ja kes peab selle teadmisega edasi elama. Ja nende ühiste laste jaoks. 

Tema on juba lahutatud ja seega ta teab, millest ta räägib. Ja mõistab väga hästi. 

Nad kohtuvad teiste eest salaja, et mitte keegi väikelinnast neid ei näe, kus kõiki kõiki nagunii tunnevad ja teavad. Elu nagu mõned halvas komöödias. Nad peavad ennast varjama. Ja tema on nüüd see salajane armuke. 

 

 

Ta ei tunne ennast süüdi. Võib-olla võib mõni teda sellepärast pidada perelõhkujaks. Või ükskõik milliseks nurjatuks tüübiks. Aga armunud inimesest egoistlikumat ei ole ilmselt olemas. Ta leiab alati endale vabandusi. 

Selles ei ole ka midagi ilusat. See on varjatud armastus. Pidev igatsus teise inimese järele. Pidev leppimine vähesega. 

Kui kaua ta peab veel ootama? Kui kaua ta peab veel üksi olema? Kui kaua ta peab veel kahtluste küüsis vaevlema? 

Äkki on ta lihtsalt mängukann kellegi käte vahel? Niisama vaheldus igavas ja üksluises elus? Kas ta jätab päriselt ka oma mehe maha? Ja kas nad saaksid üldse koos õnnelikuks? Või on ta hakanud ise liiga palju unistama.

Kui ta aga kohtub selle naisega, kaovad kõik kahtlused ja küsimused. Kui ta teda kallistab ja nende huuled kohtuvad, teab ta, et nende südamed kuuluvad kokku. 

Kui ta ei saa näha naist, keda ta armastab, nii tihti nagu ta tahaks, muutub ta kadedaks nende peale, kes võivad rahulikult kodus oma idülli nautida. Kes võivad koos diivanil telekat vaadata ja seejärel koos magama minna. Kas nad üldse saavad aru, kui õnnelikud nad on? Kui suur õnn on elada koos kalli inimesega! 

 

 

Hoolimata sellest, et tegemist on salajase armastusega, muutub tema armastus päev-päeva järel tugevamaks. Ja tulevik on paljutõotav. Tehtud mitte millestki. Väikestest pisiasjadest, mis annavad elule värvi juurde ja mille tõttu elu on elamist väärt. Vaadata koos filmi teineteise kaisus, minna nädalavahetuseks kuhugi või jalutada mererannas ning kuulata lainete mühinat, juua klaasike veini kuulates, kuidas teine räägib oma päevatoimetustest. Teiste jaoks on see igapäevane elu, tema jaoks alles unistus. 

Abielunaise armastamine on täis suuri lubadusi hoolimata valust, mida tekitab see pidev üksindusetunne, kui sa nii vähe kalli inimesega koos saad olla. Samas ka teadmine, et paremad päevad on alles ees. 

Sest kui igatsus on liiga suur, siis mõtleb ta sellele, et teised hakkavad juba alla andma, kui vanust nii palju turjal on ja aastaid muudkui koguneb, arvates, et nüüd on hilja selleks, et olla õnnelik. Siis teda on ootamas ilus tulevik, tal tuleb ainult olla kannatlik, et oodata ära ilus kingitus, mis elul tema jaoks varuks on. 

Sest lõppude lõpuks tahab ta, et see naine tunneks ka oma elus armastust.