Lugeja palub nõu : "No mida teha, kas selline naine tuleb maha jätta?"

foto : unsplash / Coen Staal      "Ma kasutan võimalus...

foto : unsplash / Coen Staal

 

 

 "Ma kasutan võimalust, et pidada aru. Olen naisega koos juba 10 aastat olnud. Meil on 3 last. Kuu aega tagasi avastasin ma enda suureks üllatuseks, et naisel on kõrvalsuhe. Petab mind. See suhe on küll platooniline, aga ikkagi. Korra on kokku saanud kohvikus, suhtlevad rohkem interneti vahendusel vist, helistavad ka muidugi. Minu arupärimiste kohta hakkas naine seletama, et ma olevat liiga mugav ja laisk mees, keda ei saa kuidagi toast välja. Tegi märkusi isegi selle kohta, et ma olen end käest lasknud, kõht on ees. Muidugi on tal õigus. Ma lubasin, et muudan ennast, võtan ennast käsile, viin ta välja ja katsun tema eest rohkem hoolitsema edaspidi. Hakkame minupoolest kasvõi iga nädal väljas söömas käimas, lubasin viia ta teatrisse, kinno... Mõeldud-tehtud, võtsin 5 kilo kaalust alla, endal oli ka hea meel, käisime siis teatris, tõin hommikul talle kohvi voodisse. Tõin talle lilli. Aga mida see enam muutis. 

 

 

Naine suhtles ikka edasi selle tüübiga. Tema sõnul ei tea ta ise ka, miks ta seda teeb. Kuidas saab nii olla, et ise ka ei tea?

Ma ausalt tunnistan, et mul on väga raske oma naist usaldada peale seda kõike. Lähen hommikul tööle, tõesti kurb tunne on sees. Ei ole hea olla enam. Ei ole seda usaldust, mis meid varem liitis. Kõik on läbi. 

Mida see muudaks, kui ma ta maha jätan? Alguses ma lootsin, et kui mina muudan ennast, siis teeb ka tema vastavad sammud ja jätab selle teise mehe kus seda ja teist. Aga ma näen, et olen eksinud ja mind on petetud. Ma enam ei tea, mida teha.  Ma olen vanamoodsate vaadetega mees, naine on minust palju noorem, kui me kokku saime, siis see teda ei häirinud.  Ma olen talle andnud raha, tal on hea elu, millegipärast muretseda ei ole vaja.

 

 

Naine viskas mulle ükspäev oma telefoni, ütles, et lugegu, kui tahan, et temal ei ole midagi häbeneda. Tööl ta ei käi. Ta rikub oma elu ära, kui ta peaks mõne meeletuse tegema ja ära minema niimoodi. Mina ei kujuta oma elu ilma temata ette enam. Mida teha, ma ei suuda enam kauem välja kannatada, iga hetk oota, millise uudisega järgmine kord lagedale tullakse ja millal ta oma kotid pakib. 

Nii ju ka ei saa, see pole enam mingi elu. Majaehitus on meil pooleli, lastel on mõlemaid vanemaid vaja. 

Mida ma pean tegema? Panema ta ultimaatumi ette? Ähvardama? Jätma maha selline naine, kes ei tea ise ka, mida ta tahab? Kui kaua ma pean veel kannatama ja ootama? Ma näen ju väga hästi, et iga kord, kui ta suu lahti teeb, on see selleks, et tulla uue valega lagedale. 

Mida teha? "