Kõik kestab vaid hetke...

Alles see päev algas, kui juba on õhtu käes.

Alles oli esmaspäev, kui juba on reede.

Ja uus kuu saab jälle läbi.

Ja aasta on jõudmas poole peale.

Korraga, märkamatult, mööduvad 40, 50 ja 60 aastat sinu elust.

Ja sa saad aru, et sinu kõrvalt on vaikselt kadunud sinu vanemad ja sõbrad.

Siis sa saad aru, et sa ei saa kaotatud aega tagasi.

Sa pead midagi ette võtma, et hinnata rohkem seda aega, mis sul on jäänud.

Sellepärast sa peadki tegema seda, mida sulle meeldib teha.

Tooma natuke värve oma igapäevasesse ellu.

Õppima rohkem naeratama ja tundma rõõmu väikeste asjade pärast, mis teevad hingele pai.

Ning nautima oma elu, lükkamata kõike homse peale, öeldes endale, et küll hiljem jõuab.

Hiljem sa räägid.

Hiljem sa mõtled selle peale.

Nagu oleks see kõik sinu otsustada.

Sa ei saa aru, et hiljem su prioriteedid muutuvad.

Hiljem on hetke võlu kadunud.

Hiljem ei ole su tervis enam sama.

Hiljem on lapsed juba suureks kasvanud.

Hiljem on vanemad juba vanemaks saanud.

Hiljem on lubadused unustatud.

Hiljem on päevast saanud öö.

Hiljem on elu läbi saanud.

Oodates kogu aeg õiget aega, võid sa kõige paremad hetked ära kaotada.

{ads}