Kas sina tead, mis su kehas toimub, kui sa alkoholi jood?

  foto : unsplash / Kelsey Chance     Väljas on ilusad ilma...

 

foto : unsplash / Kelsey Chance

 

 

Väljas on ilusad ilmad, mis lausa kutsuvad grillima ja mõnusalt aega veetma. Ja ikka käib alkoholi joomine kõikide üritustega kaasas, aidates pingeid maandada ja ennast hästi tunda. 

Klaasi on kerge uuesti täita, seda aga, mida nende klaaside sisu tervisele teeb, ei maksa võtta liiga kerglaselt. Alkohol on mürk ja seda ükskõik millises koguses. Esimene tilk alkoholi tekitab juba kehas erinevaid reaktsioone. 

Alkoholi tarbimine on alati kahjulik nii vaimsele, kui füüsilisele tervisele ja seda nii lahjendatult, kui puhtal kujul. 

Mis siis tegelikult kehas toimub alkoholi tarbimise ajal? 

Alkohol ei ole tervisele mitte mingil viisil kasulik. Seda juba selle tõttu, et keha jaoks on tegemist mürgiga, millest organism püüab iga hinna eest vabaneda. 

 

 

Maks tegeleb peamiselt etanooli metaboliseerimisega, väiksem osa jääb neerude ja kopsude hooleks. Maks muudab alkoholi atseetaldehüüdiks. Atseetaldehüüd on aga äärmiselt toksiline metaboliit. Atseetaldehüüd kinnitub seejärel valkude, lipiidide ja DNA' külge, moodustudes ühendeid, mis häirivad rakkude funktsioneerimist. Atseetaldehüüd võib seega mõjutada mitmete kudede funktsioone, kõige rohkem muidugi kõike, mis on seotud maksaga. 

Alkohol ei põhjusta ainult tsirroosi. Alkohol on ligi 200 erineva haiguse põhjustajaks, mõjutades organismi globaalselt, põhjustades samuti libiido langust ning südame-veresoonkonna haigusi. 

Mitmed teaduslikud uuringud on välja toonud seose alkohoi tarbimise ja kõrgvererõhutõve tekke vahel. 

Ka aju saab oma osa, olles teine organ, mida alkoholi tarbimine kõige rohkem mõjutab. 

Aju ja maks on omavahel seoses, seega on normaalne, et alkoholi joomine põhjustab närvisüsteemi probleeme, käitumishäireid, masendust ja ärevushäireid, dementsust ja ajuhaiguseid. 

 

 

Ka vähese tarbimise korral võib alkoholi tarbimine põhjustada stressi. Alkoholil on alguses rahustav ja pingeid maandav toime, kroonilise tarbimise juures aga tekib vastupidine efekt. 

Tegemist on tõelise nõiaringiga, sest alkohol muudab hormoonide talitlust, pannes keha stressihormooni kortisooli tootma, selle tõttu tõuseb stressi taset ja inimene tunneb suuremat vajadust alkoholi järele. Selle tõttu muutuvadki inimesed agressiivseks ja kaotavad enesekontrolli. 

Alkohol tekitab sõltuvushäireid. Alkoholism ei ole üldiselt pärilik aga vale eeskuju võib olla päritav. 

Kokkuvõttes: alkohol on mürk, mis kahjustab kõiki elundeid. Selle tõttu tuleks piirata alkoholi tarbimist ja asendada alkohoolsed joogid teiste jookide vastu.