N üüd on see teaduslikku tõestust leidnud - headus ja lahkus võivad pikendada eluiga. Headust seostatakse psühholoogias altrui...
Nüüd on see teaduslikku tõestust leidnud - headus ja lahkus võivad pikendada
eluiga.Headust seostatakse psühholoogias altruismi, kaastunde, empaatia ja lahkusega - sageli ei näe seda tihti meie igapäevases elus. Los Angeles'es asuva California ülikooli Bedari Kindness instituudis, kus teiste seas töötavad antopoloogid ja psühholoogid, uuritaksegi seda, millist kasu headus inimestele kaasa toob.
Instituudi sõnul on meil põhjust olla hea nii tihti, kui võimalik. Sest see alandab vererõhku. Samuti aitab headus ravida depressiooni ja masendust.
Samamoodi mõjub ka negatiivses keskkonnas elamine, mis tekitab ühiskonnavaenuliku hoiaku ja seeläbi tõstab stressitaset, südamerütmi ja piltlikult öeldes lühendab eluiga.
Kolumbia ülikooli doktori Kelli Hardinu sõnul headus ja kaastunne tugevdavad immuunsussüsteemi ja aitavad inimestel elada kauem ja paremini. Samade uuringute järgi selgub, et heategevusega tegelevate inimeste seas tuleb ette vähem depressiooni. Sellised inimesed oskavad paremini hinnata õnnetunnet, elu kvaliteeti ja neil on ka parem enesehinnang.
Headus ei tähenda sugugi seda, et sa pead jalutama iga päev suure naeratusega huultel. Headus tähendab olla hea ka iseenda vastu. Sageli on palju lihtsam olla hea teiste inimeste, kui iseenda vastu. Siin aitavad positiivne mõtlemine ja enese kiitmine.
Võimalusi, kuidas hea olla, on palju. Naerata müüjale ja küsi, kuidas tal läheb! Nii lihtne see ongi.
.png)
Kommentaare ei ole