Elu kui teraapia

   Kas elu võib olla teraapia? Seesama elu, mis teeb haiget, mis tekitab nii füüsilisi kui psühholoogilisi kannatusi, mis tekitab masendus...

 

 Kas elu võib olla teraapia?

Seesama elu, mis teeb haiget, mis tekitab nii füüsilisi kui psühholoogilisi kannatusi, mis tekitab masendust ja meeleheidet - kas seesama elu võib olla teraapia? Kas elu võib olla samal ajal nii probleemide põhjustaja kui ravim? 

Sageli see nii on, et elu võib olla ka teraapia. 

 

foto : unsplash / Emma Simpson

 

Võta näiteks oma kõige hullemad mälestused, mälestused, mis teevad sulle kõige rohkem haiget ja mida sa oma mälust kaotada ei suuda - sa ei saa neid kustutada nagu dokumente oma kõvakettal, sa pead õppima elama kõige sellega. Et neid mälestusi varjutada, pead sa looma uusi ja paremaid mälestusi.

Mis aitab ärevuse ja ängistuse vastu? Selle ängistuse vastu, mida sa mõnikord tunned hommikul ärgates, kui sa tunned, et sa enam ei suuda ega jaksa, kui sa ei suuda enam võtta ühtegi otsust vastu, kui uudised tekitavad liiga palju masendust, kui elu on muutunud liiga raskeks. Kuidas sellisest ängistusest üle saada ja ennast paremini tunda? Selle vastu aitab tegevus. Liikumine ongi teraapia algus. 

Hoia ennast tegevuses, miks mitte teha heategevust, kasvõi midagi väikest. Näiteks hoolitseda teiste eest. Neuroteadlane Jaak Panksepp on tõestanud, et teiste eest hoolitsemine on inimese fundamentaalne osa : selleks, et me saaksime kasvada, vajame me seda, et keegi meie eest hoolitseks, samuti peame me ise teiste eest hoolitsema. 

Seega, kui sa ärkad hommikul üle ja tunned suurt masendust hinges sellepärast, mis maailmas või su oma isiklikus elus toimub ja sa ei tea, mida teha, siis mine ja hoolitse kellegi eest ja see paneb sind juba ennast tundma natukene paremini.

Elu võib olla teraapia, sest me oleme harjunud vähem otsima probleemide põhjust enda seest. Probleem võib seisneda aga selles, et kui elu teeb haiget, hakkab inimene ennast teistest eemale hoidma, keskendudes oma isiklikule egole ja jääb diivani peale terveks päevaks istuma, et vaadata filme telekast. Nõiaring aga sulgub tema ümber ja mida vähem elavana inimene ennast tunneb, seda raskem on tal reageerida, kui elu peaks uuesti haiget tegema. Nii muutub see olukord ainult hullemaks. 

Mõnikord aga sellest kõigest ei piisa. Mõnikord ei suuda inimene ise väljapääsu leida oma olukorrast. Tal ei ole enam jõudu, et tegutseda, ta ei suuda enam liikuda, ta ei suuda enam rõõmu tunda ega hinda väikseid õnnehetki oma igas päevas, millest alles hiljem sa saad aru, et need hetked ei olnudki nii väikesed. 

Kui elust üksi ei piisa, tuleb otsida abi teraapiast. Ükskõik, millisest teraapiast - lühikesest või pikast. Tee läbi teraapia, et leida oma südamest jõudu. Tavaliselt on elu see, mis ravib meid terveks haavadest, mille elu ise on põhjustanud.