Mehel on mure : "Mida teha, kui mul puuduvad tunded naise vastu?"

  foto : pexels / Danie Reche   Ma suhtlen ühe naisega, kel...

 

foto : pexels / Danie Reche

 

Ma suhtlen ühe naisega, kellega ma eelmisel aastal tuttavaks sain. Alguses sai kõik selgeks räägitud, kuidas asjad meie vahel on. Tema ütles, et ta ei otsi kedagi, tal ei ole palju vaba aega oma töö kõrvalt, tal on palju sõpru lisaks kõigele, seega trehvasime  ainult aeg-ajalt siin ja seal. Probleem on aga järgmine, tal on vist tekkinud mingid tunded minu vastu, ilus naine ka, seda ei saa salata, aga ma ütlesin talle, et ta meeldib mulle küll, aga ma ei tunne midagi enamat tema vastu. Mingist armastusest ei saa juttugi olla.

See muidugi ei ole meil takistanud muud tegemast. Mitu korda oleme koos maganud. Ma ise lootsin, et ühel ilusal päeval unustab ta mu ära ja läheb oma eluga edasi, aga nüüd on ta lõpetanud suhtlemise kõikide meestuttavatega. Mina pole midagi palunud ja pole talle keeldu peale pannud, tehku mis tahab, mis see minusse puutub. Ise ta ütleb, et ta peab seda õigeks, sest mina olen tema jaoks kõige tähtsam, ta ei saa ilma minuta enam elada. Et ta pole kunagi varem midagi sellist tundnud, et ma olen tema vastu nii hea nagu keegi teine pole veel olnud. Muidugi ma olen hea, sest lõppude lõpuks ma hoolin temast ju, tema aga arvab, et ma teda kohe armastan. 

 

 

Ma üritasin temaga rääkida rahulikult. Tema loodab, et ma muudan meelt. Aga ma ei taha, ma ei taha teda naiseks, ma tahan lihtsalt temaga aeg-ajalt kokku saada, voodis klapib meil kõik ideaalselt. Mul on teisi naisi ka, kellega ma aeg-ajalt niimoodi kohtun. Ma olen juba abielus, ma ei hakka oma naist maha jätma sellepärast, et uut võtta. Aga tema armastab ja ma kardan nüüd, et ta hakkab mu naise ees skandaali tegema. Mis ma siis teen? Ma olen katsunud heaga temast lahti saada, aga midagi pole teha. Ma olen soovitanud tal leida keegi teine, ta ei kuula, ta tahab ainult mind.

Ta ütles, et ta loodab ainult, et ma ise aja jooksul aru saan ja tulen oma naise juurest ära. Tema ei taha kedagi teist. Ma saan sellest kõigest aru, ta on endale mingid luulud pähe võtnud. Mis ma talle ütlema pean, et ta aru saaks? Ta meeldib mulle ja ma tahan ka edaspidi tema juures käia. 

Ma ei taha temast ilma ka jääda. Ta heidab mulle ette, et ma teda ei armasta, nutab ja valab pisaraid. Ma ei kannata seda kõike välja. Ma ei taha teda ju naiseks. Kes oskab nõu anda vaesele mehele, kes on omadega ämbrisse astunud?