foto : pexels / Nathan Cowley "Ma kirjutan siia, ...
foto : pexels / Nathan Cowley |
"Ma kirjutan siia, äkki keegi oskab öelda, kas see on normaalne asi või mitte.
Mul on suhe ühe naisega, kes läks siis oma mehest lahku, kui meie omavahel kokku saime.
Neil on korter ja tütar, 9-aastane.
Nad elavad veel koos, kuni saavad korteri maha müüa, see on ühisvara
jagamisega seotud lugu.
Kui see tehtud, siis on meil plaanis koos midagi üürida.
Mis puutub minusse, siis praegu elan ma väikesel üüripinnal.
Me oleme 9 kuud juba koos olnud ja suhelnud.
Tema elab aga oma endise mehega. Nad ei suhtle omavahel nii palju, kui ma aru olen saanud, tütrest vist ainult räägivad. Me oleme tihti õhtuti koos, ta tuleb minu juurde, käime väljas...
Naise tütar ei tea veel minu olemasolust. Ma pole teda näinud.
Aga ma tunnen, et mul hakkab vaikselt kõrini saama sellest loost.
Mingit lahendust ka pole, ma ei saa neid enda juurde võtta, pole ruumi nii palju. Naine ei saa mujale ka kolida, sest korterilaen on peal.
Tema lähedased ja tütar ei tea minust mitte midagi.
Mina viisin ta oma vanematega kokku. Tema sugulastest pole ma mitte kedagi näinud.
Eksmehega magavad nad eraldi tubades, nad ei tee üldse midagi enam koos.
Ma ei jaksa enam, see pole ju normaalne!
Kaua ma nii pean veel ootama?
Korterihind, millega nad müüvad, on üle mõistuse kallis - keegi osta ei taha või ei jaksa. Nad ei saagi seda müüdud.
Ma ei tea, kas see on normaalne ikka?
Mida ma tegema pean? Mida ma sellest loost arvama pean?
Kui kellelgi on äkki olnud kogemusi, äkki annab keegi nõu, mida sellises
situatsioonis teha. "
Kommentaare ei ole