Emotsionaalne kurnatus : märgid, mis peaksid tegema valvsaks

  foto : unsplash / Eric Ward      See on kõigest väike väs...

 

foto : unsplash / Eric Ward

 

 

 See on kõigest väike väsimus, küll läheb üle. Praegu ongi elu stressirohke, tuleb hakkama saada... Ainult, et see ei lähe üle. Alati ei lähe. Emotsionaalne kurnatus tekib, kui töö ja eraelu vahel ei jää enam minutitki vaba aega. See on märk, et viimane aeg on võtta aega iseendale.

Kui sa arvad, et sind see ei puuduta ja tahad edasi probleemi eirata, siis varem või hiljem annab keha sulle ikkagi märku, et midagi on korrast ära. Kui sa ei taha, et läbipõlemisoht sind ähvardaks, pead sa midagi ette võtma enne, kui on liiga hilja. 

Mis on üldse emotsionaalne kurnatus? 

Meie üldine tervis toetub kolmele sambale, milleks on emotsionaalse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaal. Seega on emotsioonid esimesed, mis peavad reageerima, kui su elus on mõni kriis. Probleem seisneb aga selles, et me oleme harjunud nii palju oma tundeid ignoreerima või hullemgi veel - oma tunnete eest põgenema, mängides jaanalindu - et me peame seda märgiks nõrkusest.

 

 

Oma tunnete ja vajaduste eiramine põhjustabki emotsionaalset kurnatust. Kui emotsioonid on paigast ära, tõuseb koos sellega läbipõlemise oht, millega kaasneb meeleolu langus, ärrituvus ja suhteprobleemid.

Emotsionaalne kurnatus ei ole põhjustatud alati liiga suurest töökoormusest. Emotsionaalne kurnatus ei ohusta ainult neid, kellel on suur pere, vastutusrikas töökoht ja laenukoormus. Emotsionaalne kurnatus võib tekkida ka siis, kui inimene annab endast liiga palju ilma, et ta saaks midagi vastu; kui inimene ei pööra enam tähelepanu iseendale ja oma isiklikele soovidele. Tegemist on aeglase ja väga peene protsessiga, mis tasapisi sisse ennast seab, kuni inimene lihtsalt kukub vaimselt kokku, sest ta lihtsalt ei pannud tähele eelnevaid sümptomeid, mis selleni viisid. Ühel ilusal hommikul inimene ei suuda enam püsti tõusta, tal ei ole enam jõudu ega tahtmist, et üldse midagi teha. 

 

 

Märgid, mis ei peta

Sellepärast ongi nii tähtis kuulata oma keha, kuulata oma tundeid ja emotsioone, et olla teadlik sellest, milline on sinu vaimne tervis. Selleks, et emotsioonid ei rikuks sinu igapäevast elu ja suhteid. 

Kõigepealt on vastuolulised tunded ehk siis need, mis kasvavad nagu see, kui inimene hakkab korraga rohkem ärrituma ja need, mis kahanevad ehk siis see, kui kaob näiteks igasugune isu ja millega kaasneb meeleolu langus. Eirates neid tundeid või hakates nende vastu võitlema, tekivad stress, mäluprobleemid, ülitundlikkus, motivatsioonipuudus, isoleeritus, ärevushäired....

Sellele kõigele võib lisada ka selliseid terviseprobleeme nagu südamerütmihäired, unetus, seedeprobleemid. Või siis peavalud ja migreenid, kõhuvalud ning söömishäired. Inimene eirab täiesti teadlikult oma probleemi, katsudes oma tõelisi tundeid maha suruda ega saa ise arugi, et ta on vaimselt üle koormatud. 

 

 

Mida sellisel puhul teha? 

Tuleb õppida leppima nii negatiivsete, kui positiivsete emotsioonidega. Keskenduda rohkem iseendale ja oma vajadustele nii, et ei tekiks rahulolematust. Selleks, et oma emotsioone reguleerida, tuleb tegutseda teadlikult. 

Hingamis- ja lõdvestusharjutustest on palju kasu, sellised harjutused aitavad reguleerida südamerütmi ning maandada stressi. Oma vaatenurga muutmine erinevates olukordades võib aidata negatiivsetele mõtetele lõppu teha. 

Samuti ka see, kui paluda teiste abi tööde tegemise juures. Õppida ei ütlema, kui sa tunned, et ei jaksa. Ja organiseerida oma elu paremini nii, et jääks rohkem aega puhkamiseks. Võtta aega iseendale ja oma lähedastele. Selleks, et anda oma elule mõtet, on alati võimalik midagi oma elus (nii era- kui tööalases elus) muuta, koostades nimekirju plaanidest ja eesmärkidest ning panna paika prioriteedid.