13 toiduainet, mis toetavad kilpnäärme tööd (ja toidud, mida tuleks vältida)

      Foto : unsplash / Nacho Fernandez  Kilpnääre on liblik...

 

 

 

Foto : unsplash / Nacho Fernandez

 Kilpnääre on liblikakujuline elund kaela eesosas. Kilpnäärmel on oluline roll, ta reguleerib lihaste ja närvisüsteemi tegevust, südamerütmi, osaleb seedeprotsessi ning luude taastumise juures. Kilpnäärmel on osa ka põhiainevahetuse juures ehk siis kui palju keha põletab kaloreid puhkeajal. Samuti reguleerib kilpnääre kehatemperatuuri. 

Vaata, millised toiduained kaitsevad ja toetavad kilpnäärme tööd ning milliseid toite on parem vältida. 

Mitte ükski toiduaine ei asenda muidugi arsti diagnoosi. Kindlasti peaks sümptomite esinemise puhul konsulteerima kõigepealt perearsti ja endokrinoloogiga. Kilpnäärme talitlushäiretest võivad märki anda käte värisemine, südamekloppimine, kaalulangus, higistamine, kõrge vererõhk. Samuti suurenenud väsimus, külmatunne, kõhukinnisus ja kaalu tõus, mis viitavad kilpnäärme alatalitlusele. 

Kilpnäärme paremaks funktsioneerimiseks on soovitatav süüa iga päev proteiinirikkaid toite, samuti palju D vitamiini sisaldavaid toiduaineid. D vitamiin aitab kilpnäärme hormoonidel rakkudesse tungida ning seega normaalselt funktsioneerida. Söö kaks korda nädalas rasvast kala ja joodi sisaldavaid mereande. Samuti on kilpnäärmele kasulik seleen. Lisaks tuleks süüa iga päev palju köögi- ja puuvilju, et tagada kehale piisavalt vajalikke mikroelemente, vitamiine ja mineraale. 

 

 

1. Brasiilia pähklid

Brasiilia pähklid sisaldavad 95 mikrogrammi seleeni, tagades nii soovitatava päevase koguse, mis on meeste puhul 70 mikrogrammi ja naiste puhul 55 mikrogrammi. 

2. Merekarbid

Täiskasvanud inimestel on soovitatav süüa 150 mikrogrammi joodi päevas. 100 g merekarpe sisaldab 195 mikrogrammi joodi. Vältida tuleb liigset joodi tarbimist, mis mõjub kilpnäärme tööle halvasti.

 

Foto : unsplash / Grace O'Driscoll

 

3. Munad

Munad sisaldavad türosiini, tegemist on aminohappega, mis osaleb kilpnäärme hormoonide tootmise ning kilpnäärme normaalse funktsioneerimise juures.  Türosiin on toodetud aga fenüülananiini poolt, mida leidub samuti munades (645 mg 100 g munade kohta).

4. Maks

100 g seamaksas on 18 mg rauda. Vasikaliha maksas on 100 mg tsinki. Lisaks sellele sisaldavad veise- ja linnulihamaks palju A ning B2 vitamiini. 

5. Must šokolaad

100 g musta šokolaadi sisaldab 150 mg - 400 mg magneesiumi. Magneesiumi ensümaatiline toime organismis aitab kaasa kilpnäärme normaalsele funktsioneerimisele. Meeldetuletuseks: täiskasvanud naise päevane magneesiumivajadus on 360 mg.   

 

 

6. Läätsed, kikerhernes ja oad

Kaunviljad sisaldavad palju rauda, mis soodustab kilpnäärme hormoonide sünteesi. 100 g kaunvilju sisaldav 2,8 mg rauda, tagades päevase soovitatava koguse rauda, mis meeste puhul on 10 mg ning naiste puhul 16 - 20 mg. 

7. Mandlid

Mandlid, sardiinid ja juust sisaldavad palju kaltsiumi. Kaltsiumivaegus võib tekitada kilpnäärme talitlushäireid. 

Foto : unsplash / Macey Bundt

 

8. Kõrvitsaseemned

Kõrvitsaseemned sisaldavad tsinki. Tsink on antioksüdantse toimega mikroelement, mis aitab kaasa kilpnäärme normaalsele funktsioneerimisele. Samuti on kasulikud ka seesamiseemned.

9. Piimatooted

Piimatooted sisaldavad vajalikku D vitamiini, naturaalses jogurtis leidub aga joodi.

10. Õllepärm

Ka B grupi vitamiinid on olulised, sest neil on tähtis roll kilpnäärmehormoonide sünteesi juures. Ja õllepärmis leidub palju B grupi vitamiine. 100 g õllepärmi sisaldab 12 mg B1 vitamiini ja 38 mg B3 vitamiini. Tegemist on tõelise vitamiinipommiga.

 

 

11. Mango

Mango sisaldab rohkelt A vitamiini, mis aitab turgutada väsinud kilpnääret. 

12. Kuivatatud shiitake seened

Need seened sisaldavad rohkelt seleeni. 

13. Kasulikud õlid

Nisuiduõli sisaldab palju E vitamiini ja tsinki. Tursamaksaõli sisaldab rohkelt D3 vitamiini.

 

Milliseid toiduaineid peaks vältima? 

Toiduained, mis häirivad kilpnäärme talitlust, on rohkelt lisaaineid sisaldavad töödeldud toidud. Samuti kohv, tee, sinep ja vürtsid. Liigne suhkur ja kiiresti imenduv suhkur. Gluteen (paljudel inimestel, kellel on gluteenitalumatus, on ka kilpnäärme talitlushäired). Goitrogeenid: need mis takistavad joodi kasutamist kilpnäärme poolt : soja, rohelised mahlad, ristõielised (brokoli, Brüsseli kapsas), mädarõigas, naeris, sinepiseemned, maguskartul, maniokk.