{ads}

HIDE

Viimased

latest

10 asja, mida ei tohi teismelisele lapsele öelda

  foto : pexels/ Karolin Grabkowska    Kas teismelised ...


 

foto : pexels/ Karolin Grabkowska

 

 Kas teismelised võtavad kõike südamesse? Õigem on öelda, et teismelised on tundlikumad. Uuringud on näidanud, et selles vanuses ei ole emotsioonide juhtimise võime täiel määral välja arenenud. Kõikide psühholoogiliste ja füüsiliste muutuste tõttu, millega teismelisel tuleb tegemist teha, hakkab ta otsima, katsetama ja endasse võtma paljusid asju. See ongi kõige keerulisem lapsevanema jaoks. Mõnikord jääb mulje, et mida sa ka vanemana ei ütle, ükski sõnum teismeliseni ei jõua. Tegelikult on see kõigest petlik mulje, mida teismeline tahab endast jätta, sooviga iga hinna eest varjata seda, mida ta tegelikult tunneb enda sees. Me võime arvata, et ta on kinnine või raske iseloomuga, tegelikkuses võib seesama teismeline olla lihtsalt õrn ja väga tundlik. Juba sellepärast tuleb väga hoolikalt valida, mida sa oma teismelisest lapsele ütled. Laste ja vanemate suhe võib teinekord olla üsna pingeline, sest teismeline võib kõike isiklikult võtta ja solvuda. Eriti juhul, kui jutt käib tema ümber ja teemaks on õppeedukus, armastus ja sõbrad, kellega ta läbi käib või siis ekraanide taga veedetud aeg. Ehk siis kõik see, mis puudutab seda, mis on tema jaoks väga isiklik. Sina tahad talle midagi öelda ja selgeks teha, tema aga ei taha sind kuulata. Selle tõttu tekivadki pinged ja jutuajamine muutub võimatuks. Lapsevanemana võid sa sellisel puhul meelehärmist, pettumusest ja kibestumusest öelda midagi, mida ei tohiks. Teismelisele ei meeldi, kui talle moraali loetakse ja teda manitsetakse. Teismeline tahab tõestada, et ta on iseseisev ja saab ise oma eluga hakkama. Teismelist ei tohi kohelda nagu väikest last. 

Selleks, et taas normaalselt suhelda, tuleb muuta natuke oma seisukohta. Ära lõpeta oma teismelise lauseid, ära räägi vahele. Õpi paremini kuulama oma teismelist. Ja mis kõige tähtsam : ole taktitundeline. Et paremini oma teismelist mõista, pead sa ennast panema tema kõrgusee, lasta tal rääkida lõpuni oma ideedest ja plaanidest. Ja kui sul tõesti on midagi öelda, siis ära sõida temast üle, ära hakka teda ründama, ära katsu teda paika panna oma sõnadega, vaid soovita tal lihtsalt mõtelda enne järele. Mõtelda selle peale, kuidas oleks võimalik teha asju teistmoodi, aga ilma, et sa solvaksid seejuures tema tundeid ja hoolitsedes selle eest, et teismeline mõistaks ja saaks aru, et sa tahad teda säästa ja hoida. Mõnikord võib teismeline isegi üllatada, leides ise sõnad, mis aitavad sind rahustada. 

 

 


Milliseid lauseid ei tohiks teismelisele lapsele öelda? 

 

"Sinu vanuses..."

Vanematena kipume me üsna tihti seda lauset kasutama, ärritades sellega oma teismelisi. Sest nii ei öelda. Nii ei räägita. See näitab, et sa pead ennast temast tähtsamaks. 

"Sa pead mind kuulama, sest mina olen vanem ja tean sinust paremini!"

Teismelised ei talu ebaõiglust ja protestivad selle vast, sest nad on väga hästi teadlikud muutustest, mis on vahepealsetel aastatel aset leidnud. Muutustest, mis on toimunud meie ja nende aja vahel. Sageli nõuame me, et teismelised austaksid meie aja väärtushinnanguid, mis neile tunduvad ajast ja arust ja mis neile lihtsalt ei sobi. 

Tänapäeva elul pole mitte midagi ühist selle eluga, mida meie omal ajal elasime siis, kui meie olime teismelised. Võtame kasvõi uue aja tehnoloogia, mis muudab juba ise kõik. Meie elunägemus on vale!

Ära hakka vanemana omavahel võrdlema seda, mida võrrelda ei saa. Too lihtsalt näiteid oma noorusest, kui sa tahad ja tee seda naljatoonil : "Meie omal ajal kasutasime kettaga telefone. Mina pidin ootama, kuni sain häid hindeid, alles siis sain selle, mida ma tahtsin."

 

"Ma hoiatasin sind! Ma ütlesin ju sulle!"

Sinu teismeline on selles vanuses, mil ta õpib. Ta õpib ma kogemustest ja mõnikord ka vigadest. Ta peab katsetama oma piire, mõnikord panema ennast natuke ohtu, see aga ei tähenda, et ta ei saavutaks edu, kasutades mõnda teist teed. Sellised laused ärritavad teismelist, sest tema jaoks on see negatiivne, rõhutades tema vigu ja eksimusi ning läbipõrmisi, selle asemel, et teda julgustada ja aidata ta õppida kogemustest. 

Ütle parem selle asemel : "Tore, et sa nüüd ise nägid oma silmaga. Mida sa sellest arvad siis tagantjärgi? Mida sa sellest õppisid? Mida sa järgmine kord saaksid teisiti teha? ". Ole kaastundlik ja empaatiline, otsi võimalust, et hoida suhtlemist. 

 

"Sa oled liiga noor, et seda mõista, räägime sellest, kui sa oled juba suurem."

Nii öeldes lõikad sa kogu jutuajamise läbi. Ja jällegi ründad teismelist oma vanema tiitliga, pidades ennast tähtsamaks temast. Sa teed talle kaudselt selgeks, et ta ei tea midagi, et tema arvamus ei loe. Ent 15-aastasena tunneb ta juba natuke elu. Ta tahab (ja tal on selleks õigus) rääkida sellest, mida ta läbi elab. Katsu meeles pidada, et mitte ühelgi inimesel ei ole õigus ja mitte ükski inimene ei eksi. Katsu olla üle ja ära sulge teda oma piiratud uskumustesse. 

Ütle parem : " Küll sa hiljem näed, võib-olla muudad sa veel meelt, kui sa oled ise kellegagi koos ja kui sul on endal lapsed. Võib-olla tahad sa siis uuesti sellest rääkida." . Sa võid temalt ka küsida, miks ta jääb nii kindlaks oma arvamusele selles küsimuses ja millega ta seda õigustaks. Pane ta kriitiliselt mõtlema. 

 

 

 

"Sa ei saa kunagi hakkama, sa pole piisavalt tark / tasemel"

Selle lausega alavääristad sa oma last, pannes teda negatiivsesse valgusesse ja paned teda juba ette mõtlema läbipõrumise peale. See paneb teda kahtlema tema isiklikus väärtuses, enesekindluses ja minapildis, mis ta endast on ja samuti mõjutab tema eneseväärikust. Oma peas hakkab ta mõtlema, et kuidas ta saakski uskuda, et tal õnnestub ja läheb hästi, kui ta vanemad temasse ei usu. Nii võib ta mõtelda ka veel hiljem, täiskasvanuna.

Ütle parem : "Sinu jaoks on see võib-olla veel natuke raske, aga sa annad endast parima ja kui täna ei õnnestu, siis tulevikus kindlasti!". Võta raskus ära oma teismelise õlgadelt ja pane asemele midagi positiivset. Las tal jääda võimalus ise proovida ja vaadata, mis tema tahtest sõltub. Katsu teda rohkem väärtustada eriti selles, mis tal õnnestub.  

 

foto : pexels / Andrea Piacquodio

 

 

"Ma ei suuda isegi ärrituda enam!"

Teismelisele teeb haiget see, kui sa ei suuda ennast kontrollida probleemide korral ja lähed endast välja. Selle lause kaudu teed sa talle selgeks, et miski käib sulle üle jõu. Lapse jaoks on see sõnum, et sa eitad tema tunded, oled ükskõikne tema suhtes, et see, mida ta tegi, ei puuduta sind. Ta eelistab palju rohkem seda, et sa ärritud, vähemalt hoolid sa temast. 

Kui ta on midagi teinud, siis anna talle seda mõista, küsides temalt : "Kas sa võiksid mulle palun öelda, mida ma sellest kõigest arvama pean? ". Nii avad sa dialoogi ja kutsud teda rääkima sellest, mis juhtus. Üldiselt aga, konfliktide puhul on parem oodata, kuni emotsionaalne torm vaibub ja alles siis rääkida probleemidest. 

 

"Sa ei ole piisavalt / Sa oled liiga palju..."

Sa tahad, et ta oleks selline nagu sina seda tahad ega lase tal olla selline nagu tema seda tahab. Öeldes talle nii, annad sa mõista, et ta ei ole kunagi selline nagu sina seda tahaksid ja see teeb talle haiget. 

Ära ole nii kategooriline! Katsu olla parem. Katsu ka rohkem teada saada: mis juhtus näiteks antud olukorras, et teismeline nii käitus. 

 

 

 

"Ma ei saa sind usaldada!"

Sa näitad talle välja, et oled temas pettunud, aga jällegi, tegemist on üldistusega, mis häbivääristab last ja tema käitumist. Selle lausega annad sa mõista, et ta ei ole kunagi usaldusväärne ega võida kunagi sinu usaldust. See tekitab pettumust enese suhtes ent samuti süütunnet ja julguse kaotust. 

Ära aja lapse käitumist segi sellega, kes ta on. Usalduse küsimus tuleb jutuks antud olukorras, see aga ei tähenda, et see alati nii oleks. Ütle parem : See olukord pani mind natuke kahtlema, kas ma saan sind usaldada, ma sooviksin, et sa tõestaksid mulle, et ma saan edaspidi sind täiesti usaldada. ". Pane selged piirid ja reeglid paika järgmiseks korraks, kui su laps välja läheb ja küsi temalt : Milleks, kes, kuhu, kellega, kuidas, mille pärast.

 

"Tuleb uus ja parem."

Näiteks, kui ta räägib sulle oma südamevalust ja sina soovitad tal üle olla, öeldes, et küll ta leiab kunagi kellegi parema, siis on see sinu poolt vale. Sinu teismeline tunneb oma südames leina, ta ei suuda ega ole võimeline mõtlema kaugemale sellel hetkel. Isegi, kui sina tahad talle ainult head nii öeldes, soovitades tal olla tugevam elu raskuste puhul, siis tema sellel hetkel ei saa sellest aru ja talle jääb mulje, et sinul on täiesti ükskõik. Su laps tahab, et sa teda toetaksid, ta vajab sinu kaastunnet. Kui sa oled kurb koos temaga, teeb see talle palju head. 

Ütle parem : " Ma mõistan, et sul on praegu raske, ilmselt on sul vaja natuke aega, et sellega leppida. Ma olen kurb, et sul valus on. Ma olen olema sinu jaoks, kui sa tahad rääkida, ära seda unusta. ". Austa tema valu, jäta talle aega, et olukorraga leppida. Tema jaoks on see kannatus.

 

"Sa oled saamatu ega saa hakkama oma elus!"

Laps saab aru, et ta on loll ja rumal, et ta jääbki kogu eluks selliseks ja ta võtabki seda puhta tõena ega näegi põhjust, miks ta peaks siis üldse pingutama selle jaoks, et saada paremaid hindeid. Öeldes talle nii, paned sa talle pähe arusaama, et õnn ja kõrgharidus on omavahel seotud, mis ei ole tegelikult õige. Nii tekitad sa oma lapses stressi ja pingeid.

Selle asemel küsi temalt : "Mida sa ise oma hinnetest arvad? Mis ained sulle kõige rohkem raskusi valmistavad? Mida sa oma elus hiljem tahaksid teha? ". Isegi, kui see paneb sind muretsema, ei tähenda veel, et selleks on alust. Ära unusta, et sa ei saa ette näha ja sa ei tea, kelleks su laps kunagi saab ja mis kõige tähtsam - võib täitsa juhtuda, et ta saab õnnelikuks, tehes just seda, mis talle meeldib. 

 

"Tasuta lõunaid ei ole."

Selle lause kaudu teed sa lapsele selgeks, et elu on üks suur võitlus. Samuti annad sa mõista, et töö tegemine on raske ja ebameeldiv. Nii ei lase sa tal minna seda teed, mida tema tahaks. Tegelikult oleks aga hea, kui su laps valiks ameti, mis talle meeldiks ja teeks seda rõõmuga. Sina tahad, et ta pingutaks ja tuleks oma mugavustsoonist välja, see aga ei tähenda, et ta peaks rassima selleks, et jõuda oma eesmärkideni. 

Ütle parem : "Sinu jaoks on see raske praegu ja sa pead pingutama, aga sa oled selleks võimeline ja saad hakkama. ". Või siis: " Mida sul on vaja, et sa saaksid sellest etapist kergemini üle ja see ei oleks nii raske? ". Selgita oma lapsele, et ta võib pingutada ja näha vaeva, olles samal ajal rõõmus ja entusiastlik. Aita tal paremini organiseerida oma asju ja vajadusel küsida abi, et paremini toime tulla. Ja ära avalda talle survet. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 





 

 

 

 


Kommentaare ei ole