Psühholoogiline test : milliseid hädavalesid sina kasutad?

  foto : pexels / Alex Green      Kõik inimesed katsuvad su...

 

foto : pexels / Alex Green

 

 

 Kõik inimesed katsuvad suuremal või väiksemal määral tõde ilustada. Selleks, et ennast välja vabandada, enda isikule väärtust lisada või siis lihtsalt selleks, et mitte teiste tunnetele haiget teha. Vaata järele, millised alateadvuslikud põhjused ajendavad sind valetama.

Tegelikult oleks elu väga hull, kui kõik inimesed ütleksid välja seda, mida nad mõtlevad. Meil kõigil on mingi versioon, mida me räägime iseendast ja teistest. Me katsume muuta mõningaid asjaolusid ilusamaks või siis unustame mainida teatud fakte, mis puudutavad nii meid, kui ka teisi. Ning seda erinevatel põhjustel, kas siis selleks, et kaitsta iseennast või võtta endalt süütunnet ära või siis lihtsalt mingil teatud eesmärgil või hoopis tunnustuse saamiseks. 

TEST

Sa pead valima nende 32. lause seast need, mis sinu puhul kõige rohkem paika peavad. 

1. Ma tunnen ennast tihti süüdi

2. Ma tahan ennekõike rahu

3. Ma olen oma edu eest võlgu ainult iseendale

4. Mul ei vea just palju

5. Mul on tihti tunne, et ma olen midagi valesti teinud

6. Ma võtan parem kõik enda peale, kui hakkan teistega vaidlema 

7. Ma tunnen oma tugevaid külgi ja oskan neid ära kasutada

 

 

 

8. Ma olen nii naiivne ja lasen ennast tihti õnge tõmmata

9. Ma muretsen liiga palju sellepärast, mida teised mõtlevad

10. Ma olen kõike muud aga mitte nähtamatu ja olematu

11. Tõe rääkimine toob ainult probleeme kaela

12. Ma võin väikesest asjast nutma puhkeda ja isegi teiste ees nutta

13. Ma ei kannata läbikukkumist

14. Ma otsin tugevaid inimesi, kellega ma tunnen end turvaliselt

15. Enda kaitsmiseks oskan ma valetada üsna veenvalt

16. Ise tehtud, hästi tehtud

17. Ma ei vasta kunagi kriitikale ega hakka vaidlema

18. Ma olen perfektsionist

19. Ma olen võistleja (konkurent)

20. Ma kipun tihti teisi päästma

21. Ma otsin ennekõike turvatunnet

22. Paljud hindavad seda, et ma oskan asju vaadata laias laastus

23. Ma katsun olla iga päev parem

24. Mul on tihti tegemist halbade (toksiliste) inimestega

25. Ma olen hea meelega vahemees, kes teisi lepitada katsub ja läbirääkimisi peab

26. Ma lasen tihti ennast mõjutada teiste arvamusest

27. Ma ei lase kellelgi endale varju heita

28. Ma leian teiste käitumisele alati vabanduse või õigustuse

29. Mul on raske oma tunnetest rääkida

30. Ma palun tihti abi

31. Ma mõtlen tihti selle peale, mida ma olen valesti teinud ja mida ma oleksin võinud paremini teha

32. Ma hoian oma mõtted ja tunded enda teada

 

 

 

 

Tulemused

1 : ▽

2 : ⭘

3 : ◇

4:   ⬜

5 : ▽

6 :  ⭘

7 :  ◇

8 :  ⬜

9 :  ▽

10 : ▽

11 :  ⭘

12 :  ⬜

13 :  ◇

14 :  ⬜

15 :  ▽

16 :  ▽

17 :  ⭘

18 :  ▽

19 :  ◇

20 :  ⭘

21 :  ⬜

22 :  ▽

23 :  ◇

24 :  ⬜

25 :  ⭘

26 :  ⬜

27 :  ◇

28 :  ▽

29 :  ⭘

30 :  ⬜

31 :  ▽

32 :  ⭘

Enamik ⭘ - hädavalede kasutamine selleks, et rahu leida

Teadvuslik või siis alateadvuslik soov hoida ära pingeid ja konflikte ning hoida alal häid suhteid teistega. Hirm selle eest, mida teised sinust arvavad: kartus selle ees, et sind tõugatakse eemale või et sind rünnatakse sõnadega, kui sa peaksid oma tõelistest tunnetest või õigustest rääkima. See on ka põhjus, miks sa pole mingeid piire pannud paika oma suhetes. Sellepärast käitud sa diplomaatiliselt ja oled hea vahemees. Tõenäoliselt tuleb põhjust otsida sinu lapsepõlvest või kasvatusviisist, mille tõttu sul on raske oma tunnetest rääkida ja mille pärast sa oled harjunud oma arvamust enda teada hoidma ja ei oska vastu rääkida. Laps kasvab teadmises, et kui ta hoiab enda teada kõik selle, mida ta arvab ja mõtleb, siis ei saa ta karistada ega jää teiste armastusest ilma. 

Selline käitumishoiak tõmbab aga ligi halbu inimesi ning tekitab samuti pettumust ja kibestumust iseenda vastu. Aja jooksul mõjutab see ka sinu enesehinnangut. 

Et sellest vabaneda, pead sa lõpetama iseendale valetamise ja ütlema vähemalt endale seda, mida sa mõtled ja tunned. Seejärel õppima oma tundeid väljendama, samuti ütlema, kui sa millegagi nõus ei ole. 

 

 

 

Enamik ▽ - hädavalede kasutamine süütundest vabanemiseks

 Probleem seisneb selles, et iga eksimist ja viga kiputakse võtma moraalse eksimusena ja selle tõttu inimene otsib endale vabandusi või õigustusi, et teised teda hukka ei mõistaks ja temast valesti aru ei saaks. See on alguse saanud lapsepõlvest, kui lapsel ei olnud õigus valesti teha ega eksida, iga viga karistati, mitte ei otsitud põhjust ega analüüsitud. Eksimine oli pigem häbiasi sellises kodus, nii tervele perele, kui lapsele endale. Ja selle tõttu ongi inimene õppinud oma süüd teiste peale lükkama täiskasvanuna.

Kui inimene aga kunagi vastutust oma tegude eest enda peale ei võta, ei saagi ta suureks. Ta tunneb ennast kogu aeg kõrvalejäetuna, teiste poolt kritiseerituna ja põlatuna, sest kuhu ta ka ei lähe, ikka hinnatakse rohkem neid, kes teavad, mida nad teevad. Selline inimene ei õpi oma tegudest ega tunnista kunagi oma süüd. 

Et sellest vabaneda, peab inimene õppima oma süüd tunnistama ilma, et ta kardaks tagajärgi. Ta peab aru saama, miks ta on harjunud tõde varjama ning andma endale aru, kui ta on midagi valesti teinud. Ta peab mõistma, et alati hinnatakse rohkem neid, kes tunnistavad oma süüd ja et selline tegutsemisviis paranda ka enesehinnangut. 

 

Enamik  ◇ - hädavalede kasutamine enese väärtuse tõstmiseks

Enese väärtustamine on hoiak, mis viitab probleemidele enesehinnanguga. Kriitika ja märkused võivad teha palju haiget, enese kiitmine ja oma oskustest rääkimine ning edusammudega uhkustamine (on siis tegemist väljamõeldud lugudega või faktidega) aitavad muuta enesehinnangut tugevamaks. Tagamaid tuleb otsida jällegi minevikust, tegemist võib olla sellega, et inimene on oma elus tunda saanud palju hoolimatust, teda on alahinnatud või alaväärtustatud, ta on peres olnud selline laps, kelle soovide ja vajadustega pole arvestatud ja kes on jäänud õdede ja vendade varju. Või siis tulnud perest, kus last on koheldud vastavalt sellele, kui tubli ta on olnud ja kui häid hindeid ta on saanud. 

Probleem seisneb selles, et teised saavad aru, et ta valetab ja selle tõttu kaob tema usaldusväärsus ning kannatab tema enesehinnang. 

Sellest aitab välja, kui inimene hakkab asju tegema iseenda ja oma heaolu jaoks ning teeb nii hästi, kui võimalik, hoolimata teiste pilgust ja arvamusest. Ja kui ta peakski eksima või ei tea, mida teha, siis tunnistada seda lihtsalt ja paluda abi. 

Enamik ⬜ - hädavalede kasutamine ohvri mängimiseks

Inimene kasutab hädavalesid selleks, et saada teiste tähelepanu, abi, toetust, kaastunnet, lohutust jne. Ohvri mängimine (mitte ajada segi inimesega, kes tõesti on olukorra ohver) on lapsik tegevus, millega kaasnevad mitmedki hüved : teised hoolitsevad sinu eest, muretsevad sinu pärast, toetavad ja aitavad sind. Kuidas ka ei ole, inimene teeb seda kõike selleks, et teised teda ja tema käitumist hukka ei mõistaks, et teised teda ei hakkaks süüdistama ja pääseda ise nii vastutusest. Tavaliselt on selline inimene tulnud kodust, kus teda on hoitud kõikide ohtude eest või siis vastupidi, on ta vanemad olnud väga ranged või siis hoolimatud, mille tõttu inimene on saanud ohver, kes on teistest sõltuv, manipulaator ja passiiv-agressiivne. 

Probleem seisneb selles, et ühel hetkel väsitab ta sellise käitumisega kõik oma heasoovlikud lähedased ära, kes võivad hakata temasse vaenulikult suhtuma. Võib juhtuda, et teda ühel hetkel enam ei usuta ja kui tal on mõni tõeline probleem, pole tal enam kedagi võtta. 

Välja saab selles olukorrast nii, kui ta teeb ise enda kallal tõsise töö ära. Seab endale uued eesmärgid ja kiidab end peale igat edusammu. Ja lõpetab ohvri mängimise, hakates ise omakorda teisi aitama.