foto : unsplash / Hordan Whitt Mõned laused, mida me o...
foto : unsplash / Hordan Whitt |
Mõned laused, mida me oleme harjunud ise kuulma ja ka kasutama, võivad tunduda, et ei saa ju midagi halba teha, tegelikult aga ei tea me, millist mõju võib see avaldada lapse hingeelule. Keegi ei tea, millised elukogemused mõjutavad last kõige rohkem. Selge on aga see, et mõned laused ja stseenid lapsepõlvest ei unune kunagi. Mõtle tagasi oma lapsepõlve peale. Võib-olla tuleb ka sinule meelde mõni seik, kui õpetaja sulle halvasti ütles, kui mõni teine laps sind narris või kui su oma lapsevanem sinuga riidles. Inimene ise ei anna endale sageli aru, kui tugeva jälje jätab teise inimese sisse tema pealtnäha süütu lause. Mõni võib öelda, et nii tundlik ei tohiks ka inimene olla, et ta kõike hinge võtab ja et tegemist ei ole ju füüsilise karistusega ent mõnikord teevad sõnad nii palju haiget, alandades teist inimest sedavõrd, et sa seda kunagi ei suuda unustada. Eriti peab see paika laste puhul. Sellepärast oleks parem kaaluda oma sõnu enne, kui midagi öelda.
Milliseid lauseid ei tohiks kasutada? Millised laused mõjuvad lapse enesehinnangule ja -väärikusele halvasti?
Lapsed on programmeeritud toetuma maast madalast vanematele ning õppima nende pealt, kuidas ellu jääda. Lapsevanematena peame me näitama oma lastele eeskuju, mitte rikkuma usaldust. Lapsi õpetamise asemel solvates kasvatame me inimesi, kellel võib hiljem elus raskusi toimetulekuga ette tulla. Lapsevanemana tuleb pidada meeles, et iga sõna võib tõlgendada erineval moel, laps võib sellest, mida sina öelda tahad, teha omad järeldused ja mõista seda teistmoodi. Palju on neid inimesi, kes on pöördunud ühel või teisel põhjusel psühholoogi poole, mäletades aastakümneid hiljem väga täpselt iga sõna, mida keegi neile kunagi ütles, et neid alandada või solvata. Kindlasti ei tohiks lapsele öelda järgmisi lauseid.
"Lõpeta see tsirkuse mängimine!" "Mis sa nutad, sul pole ju midagi viga!"
"Mis sa teed sääsest elevanti!"
Katsu parem lapse emotsioone mõista, selle asemel, et neid alahinnata. Katsu aru saada, mis lahti on. Paljud täiskasvanud ei saa aru, et ka lastel on oma muresid, kurbust, pettumusi ja hirme. Tegelikult ei oska lapsed ennast nii hästi väljendada, kui meie.
"Mis sa pillid!" "Lõpeta see ulgumine!" "Ära nuta!"
Laps võib hakata tundma, et tema tunded ei ole lubatud ja ta ei tohigi olla kurb. Nutmine on aga loomulik emotsioon, kui laps on endale haiget teinud või on tal valus. Öeldes lapsele, et ta ei tohi nutta, hakkab laps oma tundeid tagasi hoidma, see aga hakkab takistama emotsionaalse intelligentsuse arendamist.
Välimust puudutavad märkused ja kommentaarid
Tahame me seda või mitte aga meie ühiskonnas on välimust puudutavad normid,
mille tõttu väiksemgi kommentaar välimuse kohta annab lapsele teada, milline
ta tegelikult on. Iga märkus või kompliment võib mõjutada tema väärikust ja
enesehinnangut. See kehtib ka märkuste kohta, mida täiskasvanud teevad enda
keha kohta.
Kommentaare ei ole