Alfa põlvkond - lapsed, kes saavad 20. aastaseks aastal 2030! Lapsed, kes kasvavad nutiseadmete ajastul

    foto : unsplash / Kelly Sikkema   Alfa põlvkond koosneb...

 

 

foto : unsplash / Kelly Sikkema

 

Alfa põlvkond koosneb lastest ja noortest, kes on sündinud peale 2010. aastat. 2030. aastal saavad nad 20. aastaseks. Tegemist on uue põlvkonnaga, kes kasvavad nutiseadmete ajastul. Alfa põlvkond järgneb Z-põlvkonnale ehk siis millenniumilastele (kelle sünniaeg jäi 1990-2010. aasta vahele) ja kelle jaoks on isiklik heaolu kõige tähtsam. 

Igal nädalal sünnib maailmas ligi 2,8 miljonit uut Alfat. Üks inimene seitsmest terves maailmas kuulub Alfa põlvkonda. 2025. aastaks on neid kokku 2,2 miljardit. 

Mille poolest eristub Alfa põlvkond teistest? 

Praegusel hetkel tuleb lähtuda ainult hüpoteesidest. Nii nagu Z-põlvkonna puhul, on  Alfa põlvkonna puhul tegemist nutiseadmete ajastul kasvanud lastega. Tegemist on lastega, kellest on tehtud ultraheli pilte juba enne nende sündi ja kes avavad täna oma silmad selles tehnoloogilises maailmas. Need on lapsed, keda ümbritsevad sünnist saati igasugused ekraanid, arvutid, tahvlid, virtuaalreaalsuse seadmed ja videomängud, mida nad tunnevad paremini isegi enne, kui hakkavad rääkima. 

 

 

Ekraanidel on tähtis roll Alfa põlvkonna elus. Ekraanide taga veedetud aeg võtab enda alla osa laste uneajast, samuti selle aja, mille peaksid noored tegema seda tehes, mis neid huvitab. Selle tõttu liiguvad nad vähem, magavad vähem ja suhtlevad omavahel vähem, risk aga haigestuda psühhoneuroloogilistesse haigustesse ainult kasvab. 

Alfa põlvkond ei sarnane ühelegi teisele põlvkonnale. Alfa põlvkonnal ei ole norme, sest kõik on võimalik, kõik võimalused on avatud: üksikvanemad, samast soost vanemad, transseksuaalid, kärgepered : kõik on võimalik. Alfa elab tänu oma vanematele, elab üsna ebakindlat elu ja peab selle tõttu õppima hästi kohanema igas olukorras. 

Rikkam ja haritum põlvkond

Alfa põlvkond on palju haritum ja rahaliselt palju paremal järjel, kui ükskõik, milline teine põlvkond. Alfad on paremal järjel, kui Z-põlvkond, nad on õppinud kõigepealt googelgama ja alles siis lugema. Nad on kõike õppinud ilma, et on pidanud selleks kodust välja minema. Alfa põlvkond sarnaneb paljuski zuumeritele, vähemalt kõiges selles, mis puudutab nutiseadmeid. Tõenäoliselt peavad ka Alfa põlvkonna vanemad toetama oma järeltulijaid rahaliselt vähemalt õpingute jätkamise ajaks selleks, et kindlustada oma võsukeste tulevikku. 

Väikesed Alfad on palju praktilisema mõtlemisega, kui zuumerid. Nad otsivad võimalusi, kuidas lahendada keskkonnaprobleeme. Alfa-põlvkond ei taha jätkata sama õppemudelit, mida on kasutanud kõik nende eelkäijad, nad tahavad midagi , mis sobib neile paremini ja mis erineb traditsiooniliselt kooliõppest. Paljud Alfad on juba 10-aastaselt loonud oma isikliku ettevõtte. 

Mis saab koolisüsteemist, kui Z-põlvkonna lastel on juba oma isiklik reform kooliharidusest? 

Kas kooliõpetus õppeasutustes on üldse vajalik või võib kõike organiseerida läbi interneti? 

Kas Alfad üldse peavad õppima autot juhtima, kui varsti sõidavad autod ise ilma juhita? 

Milline tähtsus on kehalisel aktiivsusel Alfade elus? 

Kas Alfadel üldse on mõtet õppida võõrkeeli, kui internetis olevad tõlkematerjalid tõlgivad kõik otse nende eest? 

Kas Alfad peavad ise süü tegema, kui robotid teevad kõik nende eest? 

 

Milline on Alfa-põlvkonna vanemate roll? 

Vanemad peaksid kindlasti andma lastele edasi kõiki endiseaegseid väärtushinnanguid  ja õpetama lojaalsust, kohusetunnet ning pühendumust). Samuti on vaja, et see uus põlvkond oskaks end väljendada läbi muusika või kirjutamise ilma, et nad peaksid selleks kasutama alati tehnoloogia abi. Et nad õpiksid aeglaselt aga kindlalt, kasutades selleks pastapliiatsit, paberit, pintslit või mõnda muusikavahendit. Et nad tegeleksid spordiga või liiguksid lihtsalt rohkem. Et nad lükkaksid ekraanid kõrvale mõneks ajaks ja lülitaksid ennast välja virtuaalmaailmast. Et nad õpiksid ootama ja olema kannatlikud, mitte saama kõike kohe ja praegu.