Mehe mure : "Ma ei tea enam mida teha. Keda võtta ja keda jätta?"

foto : unsplash / Jonathan Borba      Tere. Olen 51 aastane...

foto : unsplash / Jonathan Borba

 

 

 Tere. Olen 51 aastane, naisega koos 24 aastat elanud. Korra olime lahus ka, 2010. aastal, aga üle aasta ei pidanud vastu. Hakkasime vana suppi küll üles soojendama ent asja sellest ei saanud. See ei olnud see suhe, mis meil enne oli. Paar aastat tagasi jõudis mulle kohale, et mul on absoluutselt kõigest kurguauguni, hoolimata naise armastusest, pojast, kes sai just 20seks ja sõpradest, kes mind toetavad.

Ma olen sportlik ja aktiivne mees, vabal ajal seiklen palju mootorrattaga, tahan liikuda, naine on selline istuks kogu aeg kodus, mis me sinna välja läheme, meil siingi hea.Vaataks ainult telekat. Me ei tee enam midagi koos ja loomulikult seksist pole mõtet rääkida, seda pole üldse enam ja ma ei taha ka. 

Töö juures (ma olen öötööl) kohtusin ühe noorema naisega, kellega kohe tekkis väga hea klapp. Terve aasta ei juhtunud midagi meie vahel (käsi südamel võin öelda), sest minul on juba naine ja temal oli just valus lahkuminek selja taga, ta ei tahtnud uut suhet. Kõige tipuks ta teadis, et mul on naine ja kuna ta eks oli teda just petnud ühe ta sõbrannaga, ei tulnud see kõne allagi. 

 

 

Suvel me murdusime, mu noore kaaslanna jaoks oli see ikkagi midagi, millega tal oli raske harjuda. Ta hoiatas mind mitu korda, et ta ei ole harjunud abielumeestega suhtlema ja ta ei saa nii jätkata. Et ta ei tea, kaua ta suudab niisugust elu elada. 

Aga armastust sundida ei saa ja seks klappis meil nii hästi. Tunded tekkisid, isegi natuke armastust, aga nüüd, kus me oleme 5 kuud suhelnud niimoodi, ütles mu noor kaaslanna kümme päeva tagasi, et tema tahab lõpu teha sellele suhtele.

Viimasel ajal läheb ta kogu aeg närvi iga väiksemagi märkuse peale, ta tunnistas korra, et see olukord on liiga kaua kestnud, et ta on kurb, kui ta peab üksi jääma ja ma koju naise juurde lähen. 

Ta ütles, et ta on 100% kindel, et ma ei jäta oma naist maha ja pakkus välja, et lõpetame oma suhte ära. Pani ultimaatumi ette, et ma tehku selgeks, mida ma õieti tahan ja siis ta võtab mind uuesti jutule. Et tema ootab seni. 

 

 

Ta on ka ütelnud, et tal on deprekas peal, sest selline suhe ei sobi talle, et talle tundub, et me tülitseme ka liiga palju. 

Ma ise arvasin, et las siis olla, kui ta tahab lõpetada, lõpetame siis ära. Aga see, et me kogu aeg tööl kokku puutume, teeb mulle haiget. Eelmine nädal ma võtsin ta oma käte vahele ja kallistasin teda, ma tundsin tema südant oma südame vastas. Mul on temaga hea olla.

Ta on mulle ütelnud, et ta armastab mind rohkem, kui ta on kedagi teist armastanud ja et me sobime nii hästi, ta ei ole kindel, kas ta kunagi veel kohtab kedagi sellist nagu mina. 

MIDA TEHA?

Ma tunnen, et ma olen hullus seisus, ma ei tea, kas võib veel hullemaks minna. 

Armastan ma teda või ei armasta? Äkki on see lihtsalt mingi mööduv kirg ja hea seks, mis mind tema küljes hoiab. Samas ma ei suuda teda kujutada ka mõne teise mehega. 

 

 

On see väärt, et rikkuda ära 24 aastat kestnud abielu? Teha haiget naisele, kes mind armastab ja hüpata tundmatus kohas vette? Sest kui nii võtta, pole me midagi suurt koos teha jõudnud selle noore kaaslannaga.

Võib-olla kujutan ma endale midagi ette, mida pole olemas? Selle noore naisega saaks ma teha kõike seda, mida oma naine ei taha, talle meeldib ka mootorrattaga sõita, käia trennis ja reisida. 

Ma mõtlen ka tuleviku peale. Selle peale, et sel naisel on deprekas ja juba üks luhtunud suhe selja taga, mida ta ise enam ei tahtnud ja lõpetas ära. Lapsi tal pole aga tema sõnul ei ole see tema jaoks ka kõige olulisem. 

Ma ei kujuta temaga midagi püsivat ja kindlat ette. 

Ma olen lihtsalt mees, kes on suures segaduses. Võib juhtuda, et ma saan õnnelikuks ja võib juhtuda, et ma kaotan kõik, kindel on see, et ma teen kõigile enda ümber haiget ja ilma, et keegi mulle garanteeriks, et see asi toimiks tulevikus.

Ma ei suuda enam töö juures teda näha ja temaga samas ruumis viibida. Kuidas jätkata?