Spetsialistide soovitused, kuidas tuvastada psühhopaati

  foto : unsplash / Joshua Earle    Psühhopaate iseloomusta...

 

foto : unsplash / Joshua Earle

 

 Psühhopaate iseloomustavad erinevad omadused, tegemist on inimestega, kes on antipaatsed, ebameeldivad, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. 

Kuidas oleks aga võimalik psühhopaati tuvastada? Spetsialistid soovitavad vaadata seda, millise pilguga inimene teisi vaatab. 

Kõige kuulsamate psühhopaatide iseloomustab kõige rohkem just nende pilk. Teadlaste sõnul peakski just pilk tegema sind valvsaks 

Psühhopaadi pilk

Kõigepealt tuleb selgeks teha, et kliiniliselt võttes ei ole meditsiinilises kirjanduses olemas sellist mõistet nagu "psühhopaadi pilk". Ometi on märke, mis annavad märku, et sul on tegemist psühhopaadiga. 

Kui inimese pilgus pole soojust, empaatiat ega kaastunnet, kui silmad on nii pärani, et silmavalged on näha ümber silmamuna, kui inimene ei pilguta eriti silmi, kui pilk on ähvardav, silmapupillid on laienenud, kui inimene vaatab otsekui klaasiste silmadega ühte punkti, võib tegemist olla psühhopaadiga. 

 

 

Tume pilk

On ka teisi märke, mis aitavad psühhopaati ära tunda. Kaastunde puudus, nartsissism, domineerimine, impulsiivsus ja hirmu puudus võivad samuti viidata psühhopaadile. 

Kõik inimesed, kellel on aga psühhopaatidele omaseid jooni, ei ole ohtlikud. Ja see, kui keegi sind pingsalt vaatab, ei tähenda samuti, et sul on tegemist kohe mõne psühhopaadiga. Õiget diagnoosi saab panna ainult arst. Sina ise aga võid usaldada oma sisemist häält. Kui inimene paneb sind ennast halvasti tundma või muutub ohtlikuks, siis mine lihtsalt ära. 

Millised märgid veel viitavad psühhopaadile? 

• Täielik ükskõiksus. Inimene on tundetu, teda ei ole võimalik "tunnete kaudu" ära osta. 

• Vastutustundetus. Teda ei huvita ühiskonna poolt seatud reeglid ja normid. 

• Raskused suhete hoidmisel. Ta oskab suhteid luua aga ta suhted ei pea ajale vastu. 

• Ta ei kannata pettumust. Ta peab saama oma tahtmist, vastasel korral muutub ta agressiivseks ja ärritub ruttu. 

• Süütunde puudumine. Mida ta ka ei tee, ta ei tunne ennast süüdi. Karistustest pole tema puhul mingit kasu. 

• Teiste süüdistamine. Ta selgitab täiesti rahulikult ja ratsionaalselt, millised raskusi on tal ette tulnud ühiskonnas, süüdistades teisi ja on üsna veenev seejuures.