Tõelised põhjused, miks sa kogu aeg süüa tahad

  foto : unsplash /. Annie Spratt  Kas sinul on ka olnud sel...

 

foto : unsplash /. Annie Spratt

 Kas sinul on ka olnud selliseid perioode elus, et sa võid ennast lõhki süüa, sa sööd ükskõik mida, mis aga ette satub, peaasi, et saaks midagi süüa. Nagu ei saaks su kõht iialgi täis. Ilmselt on paljud seda ühel või teisel ajal oma elus tundnud. Kas see on tõesti nälg, mis paneb sind sööma või ainult isu millegi järele? Toitumisspetsialistide sõnul aitab söömine reguleerida emotsioone. Ilmselt see ongi põhjus, miks me mõnikord võime lõputult süüa. 

Tuleb sul tuttav ette selline hetk, kui sa oled kodus, istud diivanile maha, siis tuleb sul midagi meelde ja juba sa seadki oma sammud kööki ja võtad selle pooliku küpsisepaki, sest sul on kõht tühi ja tahaks midagi süüa. Selliseid hetki tuleb üsna tihti ette. Selle jaoks aga, et seda enam ei juhtuks, tuleks mõtelda enne, kui sa kööki lähed, kas sul on tõesti kõht tühi või tahad sa lihtsalt midagi näksida. Kui sul on kõht tühi, siis hakkab su kõht korisema, sellega koosneb nõrkus ja väsimus. Näljatunne on signaal, mis paneb sind sööma ja tekib tavaliselt siis, kui su viimasest söögiajast on juba tükk aega möödas. 

Söögiisu on aga seotud stressi ja ärevushäiretega

Söögiisu ei reguleeri aga sinu kõht vaid pea. Söömine aitab reguleerida meie tundeid ja emotsioone. Selleks, et toime tulla oma igapäevase stressi, ärevuse ja masendusega, tahad sa süüa, sest sul tekib isu toidu järele. Sellisel puhul tekib tavaliselt isu mõne soolase, rasvase või magusa toidu järele. Õunte ja porgandi söömisest pole siin kasu. Sa sööd seda, mis aitab parandada su enesetunnet. 

 

 

Magus ja rasvane toit on aga täis "halbu" süsivesikuid ehk kiireid süsivesikuid, mis ei taga kehale vajalikke toitaineid ega täida kõhtu. Aga see polegi ju eesmärk, eesmärk on tunda end paremini, seega saab probleem alguse peast.

Spordi tegemine aitab emotsioone reguleerida sama hästi

Selline kompulsiivne isu (mis ei ole seotud näljaga) võib tekkida igas vanuses, kõige rohkem aga on näha seda teismeliste juures. Ja see on seotud magamisega: mida vähem inimene magab, seda suuremat väsimust ta tunneb ja seda tundlikum on ta emotsioonide suhtes ning seda rohkem otsib ta söömise kaudu võimalust oma tuju reguleerida. Mõned hakkavad oma emotsioonide reguleerimise eesmärgil tarbima alkoholi või siis suitsetama, teised jälle sööma rohkem. 

Ja ega alati ei olegi tegemist negatiivsete emotsioonidega, mis meid sööma panevad, mõnikord tekib suur ja vastupandamatu isu ka siis, kui sa oled väga rõõmus ja heas tujus või siis lihtsalt koos oma lähedastega. Ette heita ei saa seda sulle keegi.

Mida siis teha? Sa pead leidma sellise tegevuse, mis aitab sul olla tegevuses ja tegeleda millegi muuga. Miks mitte minna kohe trenni tegema, kui sul tekib vastupandamatu isu millegi hea järele. Või mine tee väike jalutuskäik ja hinga värsket õhku. Spordi tegemine aitab reguleerida tuju ja võib edukalt söömist asendada, kui tegemist on emotsionaalse söömisega. Aga väga hästi toimib ka muusika kuulamine või ükskõik, milline muu tegevus, mis aitab sul negatiivsetest mõtetest lahti saada. 

 

 

Rasvast või magusat süües läheb kõht kiiremini tühjaks

Juhtub ka seda, et inimesel ongi kogu aeg kõht tühi ja tal on raske sellest tundest lahti saada. Selles võib näiteks süüdi olla vale toitumine. Kiired süsivesikud ei täida kõhtu ega varusta organismi vajalike toitainetega ning selle tõttu tekib sul näljatunne ehkki sa just sõid. 

Teaduslikud uuringud, mis selles suhtes on läbi viidud, on kindlad: kaloririkas toit põhjustab kehas põletikku selles aju alas, mis on vastutav kehakaalu reguleerimise eest ja selle tõttu inimene sööbki rohkem, sest ta sööb kogu aeg valet toitu. 

Seega oleks hea süüa rohkem sellist toitu, mis sisaldab kiudaineid, valke, aeglasi süsivesikuid ja - suhkrut, mis tekitavad täiskõhtutunde pikemaks ajaks ning annavad ka energiat. Kõike seda sisaldavad köögi- ja puuviljad, täisteraviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned. Ideaalne oleks süüa rohkem riisi, kinoat, läätsesid ja kaunvilju, mis sisaldavad aeglast suhkrut ning taimset valku. 

Ka liiga kiirelt söömine võib süüdi olla näljatunde tekkimises, sest inimene on söönud ruttu ja ei ole oodanud, kuni aju annab märku, et kõht on täis. Üldiselt läheb selleks 25-minutit.

 

 

Ka kaalulanguse puhul saadab aju välja söögiisu signaali

Kui sa oled hiljuti kaalu kaotanud, võib ka see mõjutada seda, kuidas sa end tunned. Hormoonid sinu veres tuletavad ajule meelde, et rasvavarud on lõpukorral. Ja seega lülitub sisse ellujäämisinstinkt: aju tekitab suurema söögiisu. 

Just selle tõttu tulevadki kõik kaotatud kilod peale dieedi lõppu ruttu tagasi. Mitmed teadlased on jõudnud arusaamisele, et ülekaalulisus on pigem krooniline haigus ja selle tõttu võib aidata ravimite võtmine koos eluviisi muutmisega, eriti nende puhul, kellel on probleeme suure ülekaalulisusega. 

Ja lõpetuseks, kui sul on kogu aeg kõht tühi, võid sa selles süüdistada ka oma vanemaid, sest tegemist võib olla geneetilise probleemiga. Teaduslikud tööd on näidanud, et aju reageerib täpselt samamoodi toidu suhtes näiteks kaksikute puhul, kellel on sageli samad toitumisharjumused. Samuti võivad söögiisu tekitada ka hormonaalsed muutused, teismeliseiga, rasedus ja premenstruaalne sündroom. Kuidas ka ei ole, kui sa ikka tunned, et sa ei kontrolli üldse oma isu ja sul on raske end ohjeldada, siis pea nõu mõne toitumisspetsialistiga.