foto : pexels / Wendel Moretti "Tere. Meil oli nii...
foto : pexels / Wendel Moretti |
"Tere. Meil oli nii rahulik enne, kui mu mehe parim sõber otsustas kolida meie all asuvasse korterisse. Sellest ajast on meie omavaheline elu läbi saanud, sest see mehe sõber on rohkem meie juures, kui oma kodus. Ta istub praktiliselt terve päeva meil, õhtul ka ja ei ole ühtegi nädalavahetust, millal ta lihtsalt läbi ei astu, et ma tulin vaatama, mis teete siin. Meil pole mitu kuus ainsatki nädalavahetust ilma, et ta ei tuleks mu mehega juttu rääkima. Alati, kui meil on vaja kusagile minna, tuleb ta kaasa. Mul pole midagi selle vastu, et mu mees sõpradega väljas käib aga praegu ma tunnen küll, et ta pressib ennast meie vahele ja ei lase meil üldse omaette olla. Mees ei näe probleemi. Vastupidi, niipea, kui sõber mingi ideega lagedale tuleb, on mu mees kohe kõigega nõus. Mida me ka ei otsusta koos teha, nagunii jääb see sinnapaika selle sõbra pärast.
Mul on tunne, et ma elan kahe mehega koos. Mees on ka nii muutunud sellest
ajast, kui ta sõber meie majas elab, me ei enam omavahel üldse normaalselt
rääkida. Ja nüüd on veel nii, et nii kui ma midagi ütlema peaksin, on nad
mõlemad minu vastu. Mees ütles, et kui see nii jätkub, siis pean mina ära
minema, kui ma oma näägutamist ei lõpeta. See ei ole ju normaalne. Ma olen
üritanud rääkida selle sõbraga aga iga kord läheb ta pärast räägib mu mehele
edasi ja siis saan mina sõimata, et mis ma käin niimoodi jne. Ma olen
üritanud talle ka kaaslast leida aga ta on sellise iseloomuga, et ükski
normaalne naine teda ei taha. Ma tõesti ei tea, mida teha. Ma tean väga
hästi, et kui nad koos väljas käivad, on seal tihti teised naised ka kaasas.
Ma olen rääkinud sellest oma mehega, ma olen ütelnud, et mulle see ei meeldi
aga mul on väga raske seis, sest nemad on kahekesi minu vastu, ta on mu mehe
ka keeranud minu vastu ja nad suruvad oma arvamust mulle peale. Mida ma
tegema pean sellises olukorras? "
Kommentaare ei ole