foto : pexels / pixabay "Tere. Ma kirjutasin s...
|
|
foto : pexels / pixabay |
"Tere. Ma kirjutasin siia kunagi juba ja äkki saan nüüd ka abi. Lühidalt siis olen ma selle mehega nüüd koos juba olnud kolm aastat, see oli tema idee kokku kolida, sest tõtt öeldes pean ma tunnistama, et mulle meeldib ise hakkama saada, ma olen alati selline iseseisev olnud ja kuna mehel ei olnud kindlat sissetulekut vaid mingid juhuslikud tööotsad, ei tundunud ta üldse kõige parem valik.
Aga kuidagi nii läks, et ta suutis mu ära rääkida ja me kolisime kokku. Aga
mul on seda tulnud väga palju kahetseda sellest peale, sest ikkagi olen mina
olnud see, kes on pidanud maksma praktiliselt kõige eest, temal üldiselt
vaba raha ei ole või kui on, siis väga harva.
Ma ei tea, kas ta sai valesti aru või mida ta mõtles ja kuidas ta seda asja üldse ette kujutas aga mina olin see, kes maksis terve aasta üksi üüri ja maksud, lisaks ma laenasin talle 2000 eurot, mida ta pole siiani tagasi mulle maksnud.
Ta pole seni näidanud välja mitte mingisugust tänu selle eest, et mina tema eest kõik maksan ja üksi olen kulutanud oma raha meie elamise peale. Minul on kindel töökoht aga sellest hoolimata olen ma ainus, kes koduseid peab tegema, temasse pole see seni üldse puutunud.
Ma olen ikka väga palju pidanud tema suhtumises pettuma, ta on jätnud mind üksi just sellistel hetkedel, kui mul on teda kõige rohkem vaja olnud. Ükskord jäin autoga tee peale, helistan talle, tema hakkab mind süüdistama, et minu süü, et auto katki läks, ma ei oska sõita ja ma ei tea mis kõik veel.
Me oleme päris palju ikka tülitsenud ja ikka on see alguse saanud sellest, et mina ei ole rahul ja mina teen talle etteheiteid, tema ütleb, et ma näägutan kogu aeg tema kallal. Ta on mulle ikka väga halvasti öelnud ja teinud mulle väga palju oma sõnadega haiget. No mida ma teen sellise mehega? Tõeline tolgus ju. Tema eitab kõike seda, ütleb, et ma kujutan endale asju ette. Ta ütleb, et mul on mäluprobleemid.
Eelmine aasta käis ta neli korda sõpradega reisil, mina pidin üksi hakkama
saama, lisaks olid töö juures probleemid, millest ma ei hakka siin pikemalt
rääkima aga jälle ma pidin üksi hakkama saama.
Ma ei taha enam teda, ma tahan temast lahti saada. Ta on minu silmis muutunud täiesti mõttetuks inimeseks, ma ei tunne tema vastu enam mitte midagi. Aga tema ütleb, et ei saa ilma minuta elada. Tegelikult ei tuleks ta üksi toime küll vist, raha tal ka ei ole ju.
Mul on tunne, et tal on vist depressioon ja ta ootab, et mina teda aitaksin.
Sellel suvel käisin ma üksi reisil ja ausalt, ma tundsin ennast hoopis teise inimesena. Seal ma saingi aru, et ma pean sellest mehest lahku minema.
Aga nüüd juulikuust saadik näitab ta end hoopis teise külje pealt, hoolitseb ja muretseb minu pärast. Aitab kogu aeg ja tahab teada, kuidas ma end tunnen.
Mina enam ei jaksa, ma tunnistan, et minu jõud on otsas.
Ta teab, et ma tahan ära minna ja otsin endale elamist. Ma kirjutasin eelmisel nädalal ühe korteri suhtes, ma loodan, et saan seda vaatama minna ja saan minema siit lõpuks ometi.
Tema ei ole muidugi nõus sellega. Lubab endaga teha ükskõik mida ja ütleb, et see on minu süü ja jääb mulle igaveseks südametunnistuse peale. Ma olen temaga rääkinud, üritanud teda ära kuulata, ta ütleb, et ta on aru saanud, et ta ei olnud selline nagu vaja aga nüüd tahab ennast muuta. Et ta on olnud rumal ja andku ma talle andeks.
Ma ei tea, mida teha. Ausalt öeldes olen ma kurb ja mul on temast kahju.
Ma tahan ära minna sest ma tean, et meie suhtest ei tule nagunii midagi välja.
Mida ma tegema pean temaga? "
.png)
Kommentaare ei ole