Mida tunneb sinu sisemine laps: üksindust, mahajäetust, kurbust, hirmu?

Foto : unsplash / lee Scott Kas sul on hirm mahajäetuse ee...

Foto : unsplash / lee Scott

Kas sul on hirm mahajäetuse ees? Kas sa kaldud arvama, et inimesed kasutavad sind ära? Või on sul tunne, et mitte keegi ei armasta sind? Tegelikult on nii, et kõik sinu mõtteid ja käitumismudeleid juhib tihti üks väike isik sinu enda sees: sinu sisemine laps. Tegemist on meie lapsepõlvemõjudega, mis hakkavad mõjutama meie edasist elu ja enesehinnangut.

Lapsepõlvel on väga tähtis osa kogu ülejäänud elu juures, sest kas siis teadlikult või alateadlikult, ei unusta me mitte kunagi seda, mis juhtus sellel nii tähtsal eluperioodil. Psühholoogias kirjeldatakse seda kui sinu sisemist last, mille mõiste väljatöötajaks oli Šveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung (1875 - 1961).

Laps on nagu väike taim

Kui paljude inimeste sees kasvab õnnelik ja rahulolev laps, siis teised peavad hakkama oma sisemise haiget saanud lapsega. Lapsi võiks võrrelda taimedega. Kui aednik (lapsevanemad) ei hoolitsenud taime eest piisavalt, ei andnud talle vajalikku mulda, valgust ja vett, mida taim kasvamiseks vajab (armastus, tugi, oskus kuulata, turvatunne...), kasvab lapsest kannatav ja õrn täiskasvanu. Psühholoogid näevad oma töö juures palju erinevaid inimesi, kes tulevad vastuvõtule kandes nähtamatut koormat oma õlgadel: stress, suhteprobleemid, halb enesetunne, raskused emotsioonidega toimetulekul, sõltuvusharjumused, ärevus, depressioon... Iga kannatava inimese taga on peidus aga väike õnnetu laps. Mõned inimesed on sellest teadlikud, teised aga varjavad probleemi enda sisimas. Selleks, et ravida ja aidata seda väikest haiget saanud last ning aidata tal elada õnnelikumalt ja rahulolevamalt, on vaja ta kõigepealt ära tunda ning seejärel teda kuulata.

Milline on sinu sisemine laps?

Hüljatud laps

ma kardan, et mu lähedastega midagi juhtub, et nad surevad või jätavad mind maha
ma sõltun teistest inimestest, mul on kogu aeg hirm, et nad lähevad minema ja jätavad mu üksi
ma tunnen end nii õnnetuna, kui keegi minust eemale hoiab
ma lähen ise minema, siis ei saa keegi mind maha jätta

Laps, kes pole piisavalt armastust tundnud

mitte keegi ei armasta mind tegelikult
mind ei ole vaja
ma ei ole mitte kellegi jaoks vajalik
minu jaoks pole mitte kedagi olemas, mitte keegi ei toeta ega aita mind vajaduse korral

Laps, kelle tundeid on petetud

mind kasutatakse nagunii ära
ma pean kõiki umbusaldama ja end kaitsma teiste eest
teistel on alati mingi tagamõte, keegi ei tee midagi omakasupüüdmatusest
ma pean olema kogu aeg valvel, ma ei saa mitte kedagi usaldada

Üksinduse all kannatav laps

mitte keegi ei taha mind
teised jätavad mind alati välja ja lükkavad eemale
ma olen alati teistest erinev
ma olen teistsugune

Sõltuv laps

ma ei oska üksi hakkama saada
ma vajan teisi, et elada oma elu
mul pole enesekindlust
ma olen rumal ja ei oska midagi

Ärevuses laps

ma kardan, et ma jään kõigest ilma
igal pool varitseb oht
maailmas on kõik halvasti: saastatus, kliima, sõjad, nälg, haigused
ma kardan haigeks jääda
ma ei taha hulluks minna

Häbi tundev laps

läbikukkumised mõjuvad mulle nii raskelt
mitte keegi ei tahaks minuga suhelda, kui nad teaksid, mis mu hinges toimub
ma varjan oma kõige suuremaid saladusi, mille pärast mul on endal ka häbi
ma pole see, kelleks teised mind peavad

Kasvatamatu laps

mulle ei meeldi teha igapäevaseid kohustusi, see on igav ja tüütu
ma ei viitsi lubadustest kinni pidada
ma ei kontrolli end, kui ma vihastan
ma ei suuda pikemat aega keskenduda millelegi

Kas sina tundsid ära oma sisemise lapse? Millised lauseid sina kõige rohkem kuuled enda sees?

Kuidas hoolitseda oma sisemise lapse eest

Kirjuta kiri oma sisemisele lapsele

Selle harjutuse jaoks vali mõni rahulik hetk, et kirjutada oma sisemisele lapsele, vaadates samal ajal enda pilti lapsena. Selle jaoks pead sa endale ette kujutama, et sinu ees seisab üks väike õrn laps, kes koges samu kogemusi nagu sina oma lapsepõlve jooksul ning kes praegu kannatab. Mida sa talle kirjutaksid, et teda lohutada ja aidata?

Näiteks:

Kallis laps. Ma tean, kui palju sa oled kannatanud. Ma saan aru sinu hirmudest ja kartustest. Ma tean, et sa ei jaksa enam. Sa oled pidanud nii palju üksi olema ja mitte keegi ei ole sind õieti aidanud.

Nüüd aga, mu kallis laps, olen mina sinu jaoks olemas. Ma lohutan sind, kui sul on kurb ja rahustan sind maha, kui sa tunned hirmu. Ma kuulan sind, kui sa oled vihane. Mitte kunagi enam ei pea sa üksi olema. Ma olen alati siin sinu kõrval, hoolitsen sinu eest ning valvan su üle. Ma armastan sind.

Räägi oma sisemise lapsega

Sea end sisse mõnda rahulikku ja vaiksesse paika. Vaata, et keegi sind ei segaks selle harjutuse ajal.

Kuula natuke oma hingemist.

Kõigepealt kujuta ennast ette lapsena, kui sa olid näiteks 6-aastane või väiksemgi veel, kui sa seda mäletad. Võib-olla tuleb mõni mälupilt ootamatult. Kus see laps sinu mälupildis asub? Kuidas ta riides on? Mis värvi juuksed tal on? Millist soengut ta kannab? Millise näoga ta on? Kus ta parajasti asub? Kas sa märkad mingeid detaile? Millise näoilmega see laps on? Milliseid tundeid sa tema näost võid välja lugeda?

Seejärel astu ise lavale, kui täiskasvanud inimene ning räägi selle lapsega. Sa võid rääkida lausetega aga samuti on võimalik, et sa ei vaja sõnu rääkimiseks. Küsi temalt, kui täiskasvanud isik, mida laps vajab. Kuula teda heatahtlikult, armastavalt, tähelepanelikult ja ära mõista teda hukka. Kui laps on lõpetanud, võid sa temaga rääkida ja lohutada teda või siis aidata teda. Võib-olla vajab ta ainult, et keegi teda kallistaks, et sa silitaksid ta pead või oleksid lihtsalt tema kõrval, et ta ei tunneks end nii üksi. Võib-olla vajab ta, et sa kaitseksid teda mõne ohu eest.

Ja lõpetuseks võid sa talle öelda head-aega ja seejärel lisada, et sa tuled alati tagasi, kui ta sind vajab.

Selle harjutuse tegemiseks kasuta lihtsaid lauseid, millest väike laps on võimeline aru saama. Sa võid teha seda harjutust regulaarselt, kuulata oma sisemist last, lohutada teda, toetada ning rahustada teda maha iga kord, kui sa tunned omaenda sisemist last, kes vajab abi.