8 lauset, mille kaudu laps sinu abi palub

   Mõnikord on lastel raske paluda abi oma vanematelt või õdedelt ja vendadelt, kui neil peaks probleeme olema. Selleks aga...

 

 Mõnikord on lastel raske paluda abi oma vanematelt või õdedelt ja vendadelt, kui neil peaks probleeme olema. Selleks aga, et sa teaksid, millal su laps sinu abi vajab, õpi teda paremini kuulama ja pane tähele, millal ta kasutab järgmisi lauseid, mille kaudu ta palub tegelikult sinu abi. 

Meil täiskasvanutena on väga raske ette kujutada, et väikesel lapsel võivad ka olla omad mured ja hirmud, sest meie arvates on ju lapsed vabad ja muredeta. Tegelikult pole see aga kaugeltki nii. Ka lastel on pinged ja probleemid. Stressirohkeid olukordi tuleb ette koolis, sõpradega suheldes, trenni tehes ja isegi koduseinte vahel. Mõnikord kasvavad pinged aga nii suureks, et lapsel on raske seda koormat üksi kanda. 

 

Meil on täiskasvanutena samuti raske mõista seda, et lapsed ei tule alati otse rääkima oma muredest ega ütle, mis tegelikult lahti on ja mis neid hirmutab. Me ise arvame, et me oleme head vanemad ja meil on usalduslik suhe lastega ja et lapsed teavad, et nad võivad iga hetk tulla rääkima vajaduse korral, aga väga tihti tuleb ette seda, et laps lihtsalt jätab oma mured enda teada ega julge rääkida sellest, mis teda murelikuks teeb.  Sageli on probleemiks valehäbi, mille tõttu laps ei soovi vanematele lisaks probleeme tekitada ja sisemine soov vastata vanemate ettekujutlusele: olla tubli, eeskujulik, teisega võrdne.

 

Sellepärast on vaja last kuulata ja panna tähele, mida ta ütleb.

 

Kui su laps ütleb:

"Mu kõht valutab"

Kõigepealt tee kindlaks, et tal tõesti kõht ei valuta. Kui su laps on terve, siis võib selle taga olla ka hirm, stress või mure, mis omakorda on põhjustanud selle kõhuvalu. Alla 10-aastastel lastel on raske oma tundeid läbi sõnade väljendada. Tema hirmud ja kartused võivad väljenduda läbi kõhuvalude.

Kui selline kõhuvalu kordub tihti ja ilma näilise põhjuseta, siis on oluline, et sa leiaksid oma lapse jaoks aega. Mitte selle pärast, et rääkida tema kõhuvaludest, vaid selleks, et temaga lihtsalt rääkida. Küsi lapselt, kuidas tal läheb? Kuidas ta koolis teistega läbi saab. Kas tal on mõne lapsega või õpetajaga probleeme ette tulnud? Võib-olla mõni kontrolltöö või eksam vaevab teda? Kas klassis on uusi õpilasi tulnud? Kas mõni õpetaja on öelnud midagi halvasti? Kas ta tunneb, et tema vastu on ebaõiglaselt käitutud? Kas tal on mingi mure südamel?

Paljudel kordadel kaob kõhuvalu iseenesest vestluse käigus.

 

 

"Ma kardan, mul on hirm"

Hirmul võib olla mitmeid põhjuseid ja tähtis on sellest rääkida. Olenevalt lapse vanusest, on paljud tema hirmud "normaalsed".

- Umbes kaheksanda elukuu paiku kardavad lapsed olla lahus oma vanematest, see on ärevushäirete ja lahutuse etapp.

- Natuke hiljem, kolmanda ja neljanda eluaasta paiku hakkavad lapsed kartma kõike seda, mida silmaga ei näe (tondid, kollid ja kõik, mis pimeduses olla võib).

- Kuuenda eluaasta vahel hakkavad lapsed paremini maailma enda ümber mõistma, nad kuulevad ja näevad mõnikord uudiseid ja võivad hakata kartma sõdu, katastroofe või muid probleeme ka siis, kui need leiavad aset kusagil kaugel.

- Kaheksanda eluaasta paiku tunnevad nad vajadust olla oma klassis või spordialal parimad. 

Vanemad peavad õppima lapsi ära kuulama ja välja selgitama, kust hirmud alguse on saanud. Ja aidata seejärel lapsel oma hirmudega toime tulema.

Alati võib ka küsida nõu mõnelt spetsialistilt.

 

 

"Mitte keegi ei armasta mind"

Nii nagu täiskasvanud, võivad ka lapsed tunda masendust. Põhjuseks võib olla lihtsalt mõni halb päev või siis on tegemist palju sügavama probleemiga. Lapsi diagnoosida on keeruline. Selle pärast peavad vanemad ise valvel olema. Kui su laps tahab rohkem üksi olla, kui ta muretseb liiga palju, kui ta ei taha teistega suhelda, siis ei tohi seda eirata. Kui hinded koolis hakkavad alla käima, kui laps ei taha enam välja minna, kui ta ei ole enam nii rõõmus nagu varem, siis võivad need olla märgiks algavast depressioonist. Kindlasti tuleks aga rääkida spetsialistiga, sest depressiooni tuleb alati tõsiselt suhtuda.

"Ma ei taha kooli minna"

Koolipinged, lahkhelid klassikaaslaste või õpetajatega, aga samuti  liigne koormus võivad viia selleni, et laps ei taha enam kooli minna. Räägi oma lapsega sellest, mis lahti on. Samuti võta ühendust õpetajatega, et ühiselt lahendust leida. Kooli vahetamine ei ole alati ideaalne lahendus. Laps peab õppima erinevate probleemide ja inimestega toime tulema.

"Ma ei oska seda teha"

Mõned lapsed kardavad eksida ja valesti teha (eriti neid asju, mida nad enne ei ole teinud) või siis kardavad, et ei tee piisavalt hästi seda, mida neilt oodatakse. Nad kardavad valmistada pettumust. Sellistel lastel on sageli madal enesehinnang.

Vanemad võivad lapsi siin aidata neid julgustades. Laps peab õppima, et kõike, mida ta teeb, teeb ta enne kõike iseendale ja mitte teistele.

"Ma ei tea / Ma ei mäleta enam"

Kui laps on hakanud sulle tihti vastama, et ta enam ei mäleta, siis võib see olla märgiks, et ta kardab vastata kas siis hirmust karistuse ees või kartusest eksida.  Tõenäoliselt on sellel lapsel enesehinnangust puudu või tunneb ta liiga suurt survet (väljaspoolt või mille ta ise on endale pannud). Vanemad peavad ütlema lapsele, et laps peab ja võib öelda välja seda, mida ta mõtleb. Et lapse arvamus ja mõtted on sama tähtsad, kui kõikide teiste omad. Samuti seda, et lapsel on õigus eksida, nii nagu kõigil teistel. Et eksimine on inimelik ja ainult läbi eksimuste on võimalik õppida.

 Last aitavad enesekindlamaks muuta  talle usaldatud kohustused, mis annavad talle vastutustunnet juurde. Kui vanemad usaldavad oma last ja lubavad tal mõnikord endal otsuseid vastu võtta, tugevdab see lapse enesekindlust. 

 
"Kas ma võin sinu kõrvale magama tulla? "

See on täiesti normaalne, kui väikesed lapsed magavad mõnikord oma vanemate juures. Sellegipoolest peaksid nad vähemalt mõnikord magama oma voodis. Kui laps aga kogu aeg tahab magada oma vanemate juures, peaksid vanemad otsima selle probleemi põhjust. Kas tegemist võib olla millegagi, mis last rahutuks teeb?

Laps, kes otsib vanemate lähedust, vajab turvatunnet. Vanemad peavad leidma probleemi põhjuse ja selle lahendama.

"Mul on paha olla"

Last, kes ütleb, et ta ennast hästi ei tunne, peab kuulama. Lapse elu võivad rikkuda igasugused hirmud, pinged ja mured. Vanemad peavad mõtlema, mis selle põhjuseks olla võib ja miks laps end hästi ei tunne. Kas laps on lihtsalt masenduses või on tal paha tuju või juhtus midagi temaga."